VHK Muusikakooli eesmärk on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, professionaalseks muusikaõppeks vajaliku ettevalmistuse tagamine ja kohaliku kultuurielu edendamine, toetudes maailma kultuuripärandile ning Eesti kultuuritraditsioonidele.
Muusikakoolis arvestatakse ka erivajadusega õpilastega. Koostöös põhikoolidega püüame võimalusel välja töötada erinevaid programme ja õpet individualiseerida.
VHK muusikakooli õppekavad on kinnitatud ja nähtavad EHISes (Eesti Hariduse Infosüsteemis).
VHK Muusikakooli struktuur
Õppekorralduse alused
Kooli õppekorralduse aluseks on kooli õppekava, mis on koostatud huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel.
Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaaltundidena. Tundide arv ühes või teises aines sätestatakse vastava huvialagrupi (eriala) õppekavas.
Õppetöö korraldamise aluseks on õppeaasta.
Õppetööd ja tegevusi koordineerivad:
- VHK Muusikakooli õppenõukogu
Koguneb vähemalt kolm korda aastas, vajadusel kutsutakse kokku sagedamini.
- VHK Muusikakooli osakonnajuhatajate koosolek
Koguneb vähemalt kaks-kolm korda aastas, valmistab ette õppenõukogus arutatavate küsimuste analüüsi ja pakub erinevad lahendusvariandid.
- VHK Muusikaprogramm
Koordineerib VHK muusikaelu ja väljapoole suunatud muusikalist tegevust.
VHK Muusikakooli osakonnad:
Koosmusitseerimise osakond
Koorid
Orkestrid
Ansamblid
Muusikateoreetiliste ainete osakond
Solfedžo
Muusikalugu
Harmoonia
Klahvpilliosakond
Klaver
Klavessiin
Orel
Keelpilliosakond
Viiul
Vioola
Tšello
Kontrabass
Viola da gamba
Puhkpilliosakond
Flööt
Fagott
Klarnet
Oboe
Plokkflööt
Saksofon
Trompet
Löökpillid
Kandleosakond
Väikekandled
Kromaatiline kannel
Kitarriosakond
Lisapilliosakond
VHK Muusikakooli õppekava jaguneb neljaks tasemeks: I tase (algaste), II tase (noorem aste), III ja IV tase (vanem aste). Selline süsteem on vastavuses ka Eesti Muusikakoolide Liidu konkursside vanuserühmadega, samuti rahvusvaheliselt kasutatava muusikaõppestruktuuriga. Väga motiveeritud lastel on võimalik jätkata ka V tasemel.
Instrumendiõpe jaguneb süva-, tava- ja individuaalõppeks. Astme läbimiseks on süva- ja tavaõppes vaja sooritada tasemeeksam erialas ja eksamid või arvestused teistes õppekavaga määratud ainetes. Erialased nõuded määratletakse ja fikseeritakse iga osakonna poolt eraldi ainekavades vastavalt eriala spetsiifikale. Individuaalõppe õpilane läbib tavaõppe õppekava individuaalgraafiku alusel.
Peale I tasemeeksami sooritamist on tava- ja süvaõppe erialaõpilastel võimalik mängida koos kontsertmeistriga 0,5 tundi nädalas. Koorikooli ja orkestri õppekava õpilastel on kontsertmeistri koormus 0,25 tundi nädalas.
Jagunemine tavaõppeks ja süvaõppeks toimub kokkuleppeliselt pärast II tasemeeksami sooritamist.
Süvaõppesse soovijatel peab erialaeksam olema sooritatud vähemalt hindele „5-“ ja teooriahinne peab olema vähemalt „4“. Süvaõppe õppur peab lõpetama muusikakooli IV tasemega, süvaõppes õppimise ajal ei tohi poolaasta solfedžohinne olla vähem kui „4“ ja lõpetades tuleb sooritada solfedžos A-taseme eksam.
Tavaõppe õppur võib lõpetada muusikakooli III tasemega ja lõpetades tuleb sooritada solfedžoeksam (A- või B-eksam).
Kuigi tasemeeksamite sooritamise ajad on kokkuleppel õpilase ja õpetaja vahel vabalt valitavad, on muusikakool pannud neile ajalised piirangud:
I tasemeeksami sooritamise lõpptähtaeg: mitte hiljem kui 3. õpinguaasta lõpul.
II tasemeeksami sooritamise lõpptähtaeg: mitte hiljem kui 5. õpinguaasta lõpul (noorema astme lõpetamine). Kui 5. õpinguaasta lõpuks ei ole II tasemeeksam tehtud, on soovitatav õpilase õppevormi muuta.
1. Õppekava sisu
Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab kool muusikalise hariduse andmiseks eri huvialade õppekavad.
Õppekavaga sätestatakse
1) õppe eesmärk ja kestus,
2) õppeainete loetelu,
3) ainekavad.
4) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskavadele ja tööplaanidele.
2. Õppekavade kinnitamine
Õppekavad kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
Enne kinnitamist peab õppekavade eelnõud heaks kiitma kooli õppenõukogu.
3. Õppekavade registreerimine ja muutmine
Kooli õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.
Ettepanekuid kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha ametiasutus või tema poolt selleks volitatud isik, kooli hoolekogu või õppenõukogu.
Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu arvamuse.
Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
4. Kooli vastuvõtmine
1) Kooli vastuvõtmise aluseks on lapse seadusliku esindaja (lapsevanema või eestkostja) avaldus.
2) Ettevalmistusklassi võetakse õppurid vastu ilma katseteta.
3) Muusikakooli võetakse õppur vastu sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumisel hinnatakse õppurikandidaadi lauluoskust, kuulmist, rütmitaju, muusikalist mälu ja harmooniataju. Otsuse lapse kooli vastuvõtmise kohta teeb õppenõukogu.
4) Õppuri kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.
5. Õpperühmade moodustamine
Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa lähtuvalt õpilaste tasemest.
Rühmad moodustakse muusikaloo õppeaines, solfedžos ja muudes muusikateoreetilistes ainetes.
Koosmusitseerimise vormideks on koorilaul, orkestrid, ansamblid. Koosmusitseerimistundide arv võib olla osakonniti erinev (0,5–6 tundi nädalas). Koosmusitseerimistundide maht on määratletud osakondade õppekavades.
6. Kooli lõpetamine
Kool loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist. Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus ja hinneteleht, millel kajastatakse läbitud õppekava, õppeainete loend ja tulemused.
7. Koolist väljaarvamine
Õppur arvatakse õppurite nimekirjast välja:
1) kooli või õppeetapi lõpetamisel,
2) lapsevanema taotluse alusel.
Õppuri võib koolist välja arvata:
1) kui õppur ei ole õppeaasta jooksul osalenud õppetöös üle 50% õppetundidest;
2) õppenõukogu ettepanekul, kui õppuri õpitulemused on mitterahuldavad;
3) kui lapsevanema poolt kaetava osalustasu tasumine viibib kauem kui üks kuu määratud tähtajast;
4) kui õppur ei täida kooli kodukorda ja eirab üldtunnustatud käitumisnorme.
Õppuri kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.
8. Õppeaasta
Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.
9. Õppeperiood
Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva.
Õppeperioodi arvestusühikud on õppeveerand ja akadeemiline õppetund.
Õppeperiood jaguneb viieks õppeveerandiks ja kaheks poolaastaks.
Õppeveerandite vahel on õppevaheajad:
1) sügisvaheaeg
2) jõuluvaheaeg
3) talvevaheaeg
4) kevadvaheaeg
5) suvevaheaeg
Õppevaheajad muusikakoolis on reeglina VHK õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal.
Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis.
10. Eksamid ja arvestused ning nende sooritamine
Tasemeeksamite ülesandeks on muusikaõpingute eesmärgistamine, õppurite arendamine muusikaliste tervikute valdamise suunas, õppeedukuse määratlemine ja edasiste muusikaõpingute võimaldamine.
Erialaste tasemeeksamite sooritamise aeg on kinnitatud kooli aastaplaanis.
1) Muusikakooli süvaõppe ametliku lõputunnistuse omandamiseks on õppimise vältel vaja sooritada neli erialast tasemeeksamit ja/või lõpukontsert. Lisaks lõpueksamid A solfedžos, muusikaloos, lisapillis (selle õppimise korral) ja arvestused koosmusitseerimise ainetes.
2) Muusikakooli tavaõppe ametliku lõputunnistuse omandamiseks on õppimise vältel vaja sooritada kolm erialast tasemeeksamit ja/või lõpukontsert. Lisaks lõpueksamid solfedžos ja muusikaloos, lisapillis (selle õppimise korral) ja arvestused koosmusitseerimise ainetes. Erialaste tasemeeksamite sooritamise aeg on kinnitatud kooli aastaplaanis.
3) Individuaalõppeosakonna lõpetamisel saab õppur soovi korral lõpudokumendi, millel kajastatakse koolis õppimise aeg, läbitud õppekavad ja õppeainete loend.
Tasemeõppe süsteem erialapilliõppes
Tasemeõppe süsteemi väljatöötamisel püstitati järgmised lähteülesanded:
● Tagada suurem keskendumine ja tähelepanu erialaõppele, erialapilli keskne positsioon muusikakoolis. Õppetempo diferentseerimine ja paindlikumad võimalused edasimineku kiiruses, individuaalsed lahendusteed.
● Motiveerida lapsi eesmärgipärasele tööle, õpetada oskust ise seada sihte ja planeerida koos õpetajaga nende saavutamist.
● Luua eeldused ja tingimused rohkema repertuaari läbimänguks, tutvumaks muusikapärandiga mitmekülgsemalt, vabastades muusikaõppe rangelt ette antud ajagraafikutest.
● Tagada õppe läbipaistvus ja hõlmatavus lapsevanematele, pere motivatsiooni ja toetuse eeldatav tõus.
● Tagada pilliõppe keskendumine muusikale ja musitseerimisele, luua eeldused pikemate sihtidega tööprotsessiks, vähendada muusikaõppeprotsessis hinnete ja hindamise osakaalu.
● Tõsta erialaõpetaja roll ning vastutus pilliõppeprotsessis olulisimaks ja määravaimaks teguriks lapse arengu jälgimisel ja kavandamisel.
● Välistada olukorrad, kus muusikaõpetus on pigem õpetanud last kergelt või lühiajaliste pingutustega läbi ajama, kus klass-klassilt enam-vähem positiivse hindega jõutakse muusikakooli lõppu, omandamata elementaarseid pillivaldamisoskuseid, seeläbi saavutamata ettevalmistust edaspidiseks iseseisvaks musitseerimiseks omal instrumendil.
● Välja töötada osaoskuste, tehniliste ja väljenduslike võtete kriteeriumid, mille omandamise fikseerib vastava tasemeeksami sooritamine ja õpingutes järgmisele tasemele siirdumine. Tasemeeksamite süsteemi rakendamine õppekava läbiva struktuurina loob õpilastele ja perekondadele suuremaid vabadusi õppetempo määratlemisel ja eesmärkide püstitamisel ning annab õpetajatele suurema vastutuse repertuaarivaliku ja õpilase arengu kujundamisel. Tasemeõppe süsteem ei lihtsusta musitseerimiseks vajaliku pillimänguoskuse omandamise nõudeid, tehniliste ja väljenduslike võtete pagasit ja õpitava repertuaari mahtu, vaid fikseerib need kriteeriumid konkreetselt, pigem kõrgematel nõudmistel ja suuremas mahus. Individuaalseks jäetakse tasemeeksami ettevalmistuseks kuluv aeg ja õppetempo.
Protseduurid seoses tasemeeksamitega
Üldnõuded tasemeeksamiks
1) Erialaõpetaja täidab andmebaasis (Stuudiumis) tasemeeksamilehe, mille üks väljatrükk läheb õpilasele ja teine jääb muusikakooli digiarhiivi. Õpetaja kannab regulaarselt tasemeeksamilehele õpitud repertuaari.
2) Hiljemalt kuu aega enne tasemeeksami kuupäeva esitab erialaõpetaja eeltäidetud eksamilehe osakonnajuhatajale, osakonnajuhataja tutvub repertuaarinimistuga ja eksamiks valmistatud programmiga ning kinnitab allkirjaga repertuaari mahu ja raskusastme ning eksamikava vastavust kooli õppekavale.
3) Enne tasemeeksamit sooritatakse tehniline arvestus. Arvestuse kuupäeva ja hinnangu kannab tasemeeksami lehele erialaõpetaja.
Tehniline arvestus
Tasemeeksami kontsertosale eelnevalt tuleb sooritada tehniline arvestus, mis näitab, kas omandatud oskuste baas vastab antud tasemeeksami nõudmistele ja on küllaldaseks aluseks õpingutele järgmisel tasemel. Tehnilise osaeksami hinne fikseeritakse osana tasemeeksami hindest eksamilehel.
Erandkorras on võimalik sooritada tehniline arvestus ka pärast tasemeeksamit.
Õpitud repertuaar (maht, tase, viimistlusaste jm)
Esitatav programm peab vastama antud tasemeeksami näidisrepertuaari tehnilisele ja muusikalisele tasemele. Tasemeeksami programmi võib lülitada kõrgemate tasemete repertuaari, tingimusel, et õpilasel on selleks vajalikud oskused ja kogemused.
Tasemeeksami repertuaar esitatakse peast (v.a kammermuusika).
Tasemeeksami ettevalmistusperioodil peab olema õpitud (läbitud) teatud hulk (täpsemalt määratletud erialakesksetes õppekavades) repertuaari, sellest osa klassis ja osa avalikult esitatud.
Reeglina tuleb I–III tasemeeksamile eelneval õppeperioodil läbida repertuaari kolmekordne maht, IV ja V tasemeeksamile eelneval õppeperioodil kahe- kuni kolmekordne maht võrreldes tasemeeksamil esitatavaga. Omandatud repertuaari mahu tõus on muusikaõpetuse struktuurimuudatuse oluline lähteülesanne, erialase repertuaari ja muusikapärandiga tutvumise kõrval arendab see ka prima vista oskusi. Samuti peab olema õpitud teatud hulk etüüde, millest 1–3 valitakse tasemeeksamile eelnevaks tehniliseks arvestuseks. Läbimängitud repertuaari, sh etüüdide loetelu on tasemeeksami sooritamist tõendava tunnistuse lahutamatu osa. Läbitud õpingute ülevaade esitatakse osakonnajuhatajale vähemalt kuu enne tasemeeksamit ja vähemalt nädal enne tehnilist osaeksamit.
Lisapill
Lisapill on fakultatiivne lisakursus, õppimiseks on vajalik lapsevanema avaldus iga õppeaasta alguses. Reeglina võimaldatakse lisapilli (üldklahvpilli) õpet pärast erialase I tasemeeksami sooritamist. Nõutud on avalik esinemine nii sügisel kui kevadel, kevadise aastakontserdi hinne mõjutab õpetaja poolt aastatöö põhjal välja pandud aastahinnet, mis kantakse Stuudiumisse ja sealtkaudu MK tunnistusele.
VHK Muusikakooli õpilasvalik (sisseastumine VHK Muusikakooli):
vt LINK
Hindamine VHK Muusikakoolis
Hindamisel juhindutakse VHK kinnitatud hindamisjuhendist ja „Codex Magistrist“.
Hindamine peab toetama õpinguid, andes õpilasele ja tema perekonnale tagasisidet püstitatud eesmärkide adekvaatsuse, jõukohasuse ja õpilase võimetele vastavuse kohta, arvestades seejuures üldist muusikaõpingute taustsüsteemi. Hindamise eesmärk ei ole selektsioon, pingeridade koostamine ega laste võrdlemine, vaid lapse individuaalse panuse, saavutuse, pingutuse tagasisidestamine. Üldainetes on hindamisel määrav roll, osakaal ja tähtsus protsessihinnetel (tunnihinnetel).
VHK Muusikakoolis on kasutusel 5-palline hindamissüsteem, mis tugineb VHK hindamisjuhendile, mis on kinnitatud direktori 01.09.2011 käskkirjaga nr 1.2-3/1. I klassis toimub sõnaline hindamine, numbrilisi hindeid ei panda.
Esinemised
Õppeaasta jooksul peab olema süvaõppe õpilasel vähemalt neli avalikku esinemist ja tavaõppe õpilastel vähemalt kaks avalikku esinemist erialapilliga ja erinevate kavadega. Nende hulka võib lugeda ka kevadise aastakontserdi ja tasemeeksami. Igal VHK Muusikakooli õpilasel tuleb üles astuda iga-aastasel kevadisel aastakontserdil, mida ei hinnata. Peale aastakontserti toimub erialakomisjoni arutelu.
Tasemeeksamid
Tasemeeksamite hindamiseks moodustatakse hiljemalt kaks nädalat enne eksamit komisjonid.
I, II, III ja IV tasemeeksamit fikseerivat kontserteksamit hindab muusikakooli sisene komisjon, mis koosneb osakonnajuhatajast, vähemalt kahest õpetajast lisaks erialaõpetajale ja juhtkonna esindajast, kes on komisjoni esimees.
V tasemeeksamit fikseerivat kontserteksamit hindab komisjon, mis koosneb osakonnajuhatajast, vähemalt kahest õpetajast lisaks erialaõpetajale ja juhtkonna esindajast. V taseme kontserteksami komisjoni juhataja kutsutakse võimalusel väljastpoolt VHK Muusikakooli.
Tasemeeksamite hindamisel on kasutusel viiepallisüsteem.
5+ – suurepärane (cum laude)
5 – väga hea
5- – väga hea väikeste eksimustega
4+ – pisut parem kui hea
4 – hea
4- – üsna hea
3+ – pisut parem kui rahuldav
3 – rahuldav
3- – sooritatud
2 ja 1 – sooritamata
A – eksam on sooritatud, numbrilist hinnet ei panda erivajaduste tõttu
Tasemeeksami hindamisel pööratakse tähelepanu järgmistele tehniliste, kunstiliste, tõlgenduslike ja kunstiliste üksikasjade valitsemisele:
● muusikalise teksti täpne esitus üldises plaanis ja detailides,
● rütm, pulss, tempo valik ja tempo hoidmine,
● toon ja kõlakultuur,
● intonatsioon,
● asend,
● dünaamika, nüansid,
● artikulatsioon, strihhid, kaunistused,
● fraseerimine, emotsionaalsus, personaalsus esitusviisis,
● stiili ja muusikalise vormi tajumine,
● esinemisoskus,
● koosmänguoskus, kontsertmeistri ja ansamblikaaslase kuulamine.
Hindamine peab peegeldama adekvaatselt muusikalist etteastet konkreetsel eksamihetkel. Ebaõnnestumise korral on võimalik eksamit uuesti sooritada. Kuna tasemeeksamiks valmistumine toimub õpetaja ja õpilase vahelises kokkuleppelises tempos ja ajagraafikus, eeldatakse tasemeeksamiks põhjalikku ja süstemaatilist ettevalmistust.
Iga tasemeeksami sooritamisega kaasneb vastav tunnistus (tasemeeksami leht), kus on kirjas tasemeeksami kava, tasemeeksami komisjoni hinnang ja hinne, õpilase eelnevalt läbitud repertuaar, esinemised, tehnilised arvestused jms.
Muusikalised teooriaained
Solfedžo, harmoonia ja muusikalugu hinnatakse viiepallisüsteemis, kasutatakse ka plussi ja miinust.
Koori, orkestrit ja ansamblit hinnatakse poolaastapõhiselt hinnetega „arvestatud“ või
„mittearvestatud“. Rühmaõpetajad kannavad hinded Stuudiumi klassipäevikusse. Koorikooli ja orkester lisapilliga eriala õpilased saavad numbrilise hinde.
Muusikaliste teooriaainete eksamid
Süvaõppeosakonna õppur peab reeglina tegema solfedžos A-taseme lõpueksami. B-taseme eksamit saab soovitada õppurile, kelle esimese poolaasta hinne on „2“ või „3“.
B eksami sooritajate nimekiri kinnitatakse jaanuarikuises õppenõukogus.
Hinnetelehele kirjutatakse solfedžohinde järele läbitud õppekava raskusaste (A/B; süva/tava).
Kõikides ainetes hinnatakse lisaks akadeemilistele teadmistele ka hoolsust ja käitumist.
Eksperthinnang
Kaks korda õppeaastas hinnatakse õpilase akadeemilist käekäiku, õpilase tahtelis- tegevuslikku valmisolekut ja õpilase suhteid. Tagasiside õpilase kohta sisestavad nii erialaõpetajad kui muusikateooriaainete õpetajad VHK andmebaasi. Tagasiside antakse kuuepalli süsteemis, mis on lahti kirjutatud VHK hindamisjuhendis.
Klassi ja kooli lõpetamine
Erialaõpetaja annab õpilasele esimese poolaasta lõpus tagasisidelehe (protsessi hinnang). Stuudiumi klassipäevikusse ja VHK õpinguraamatusse sisestatakse õppeaasta jooksul erialas üks akadeemiline hinne – eriala aastahinne. 1. klassi õpilastele kantakse Stuudiumi klassipäevikusse sõnaline hinnang.
Tunnistus
Klassi lõpetamist kinnitav tunnistus antakse igal kevadel ja seal tuuakse ära kõik selleks hetkeks lõpetatud programmid (klassid), solfedžo, muusikalugu, koor, lisapill jne.
Kool loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist. Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus ja hinneteleht, millel kajastatakse läbitud õppekava, õppeainete loend ja tulemused.
Hindamine kokkuvõtlikult
Viiepalli- ja A/MA-süsteemis VHK matrikli koosseisus oleval muusikakooli tunnistusel (VHK Stuudiumi väljaprint):
I poolaastal
solfedžo
muusikalugu
koor
orkester
harmoonia
II poolaastal
eriala aastahinne
lisapilli aastahinne
solfedžo
muusikalugu
koor
orkester
ansambel
harmoonia
VHK Muusikakooli ainete loend ja tunnijaotusplaan
¤ Koosmusitseerimist ja lisapilli rakendatakse vastavalt käesoleva õppekavaga määratletud õppetulemustele ning kooli rahalistele võimalustele.
Õppemudel ehk struktuur ehk nõuded (vt õppekavast)
ETTEVALMISTAV ÕPE
Muusikakooli eelkooli sisseastumiskatseid ei ole, õpe algab reeglina septembri teises pooles.
Eelkool on lastele tutvumiseks erinevate põnevate pillidega ning valmistab ette muusikakooli sisseastumiseks. Tunnid sisaldavad tutvumist erinevate instrumentidega neid kuulates ja mänguvõimalusi proovides, rütmiõpetust, laululist tegevust, rütmi-, laulu- ja liikumismänge, programmilise muusika kuulamist ning musitseerimist keha- ja rütmipillidel. Eakohaste tegevuste kaudu saab laps algteadmised edasiseks õppeks kooritunnis ja solfedžos. Tund sobib igasuguse muusikalise ettevalmistuse ja eeldustega lastele. Eelklassi tegevusi ei hinnata, tagasiside toimub suulise hinnangu vormis.
Õppeperioodi pikkus on 7 kuud. Õppetöö toimub 1 kord nädalas õhtustel aegade kohe pärast eelkooli tunde.
NÄDALA KOORMUS
1 x 60 minutit (eelkooliealiste ühe tunni pikkus on 30 minutit).
INSTRUMENDIÕPE
Instrumendiõppe 1. klassi võetakse õppur vastu sisseastumiskatsete alusel, mis toimuvad jaanuaris või veebruaris.
Instrumendiõpe jaguneb neljaks tasemeks: I tase (algaste), II tase (noorem aste) III ja IV tase (vanem aste). Väga motiveeritud lastel on võimalik jätkata ka V tasemel.
Astme läbimiseks on vaja sooritada tasemeeksam erialas ja eksamid või arvestused teistes õppekavaga määratud ainetes. Erialased nõuded määratletakse iga osakonna poolt eraldi ainekavades vastavalt eriala spetsiifikale. Õppeaasta kestel esineb õpilane vähemalt neli korda.
Tasemeeksamite sooritamise ajad on kokkuleppel õpilase ja õpetaja vahel järgmised:
I tasemeeksami sooritamise lõpptähtaeg: mitte hiljem kui 3. õpinguaasta lõpul.
II tasemeeksami sooritamise lõpptähtaeg: mitte hiljem kui 5. õpinguaasta lõpul (noorema astme lõpetamine). Kui 5. õpinguaasta lõpetamisel ei ole tehtud II tasemeeksam, on soovitatav õpilase õppevormi muuta.
Kooris osalemine on VHK Muusikakooli kohustuslik õppekava osa. Loobumine kooritööst tähendab ühtlasi loobumist muusikakooli instrumendiõppest ja pilliõpingute jätkamist individuaalses õppevormis.
Lisapill on valikuline lisakursus. Reeglina võimaldatakse lisapilliõpet pärast erialase I tasemeeksami sooritamist. Nõutud on avalik esinemine nii sügisel kui kevadel, kevadise aastakontserdi hinne mõjutab õpetaja poolt aastatöö põhjal välja pandud aastahinnet. Õppimise jätkamiseks tuleb iga õppeaasta alguses esitada lapsevanema avaldus.
NÄDALA KOORMUS
eriala: kuni I tasemeni 2 x 35 minutit, I–V tasemel 2 x 45 minutit
solfedžo A-tase: 2 x 45 minutit
koor: 90–135 minutit
muusikalugu: 1 x 45 minutit (alates 4. õppeaastast)
keelpilliorkester (keelpilliõpilastel): 1 x 60–180 minutit (alates 4. õppeaastast)
puhkpilliorkester (puhkpilliõpilastel): 1 x 60 minutit (alates 4. õppeaastast)
lisapill (soovi korral): 1 x 35 – pärast I taseme sooritamist erialas
Muusikakooli saab lõpetada III või IV tasemega (eeldusel, et III tase on sooritatud hiljemalt 6. õppeaasta I poolaastal). Lõpetades tuleb sooritada lisaks erialaeksamile ka solfedžo eksam (A- või B-eksam), muusikalooeksam ja valikuliselt lisapillieksam.
Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus ja hinneteleht, millel kajastatakse läbitud õppekava, õppeainete loend ja tulemused.
INSTRUMENDIÕPE SUZUKI MEETODIL
Suzukiõppe 1. klassi võetakse õppur vastu sisseastumiskatsete alusel, mis toimuvad jaanuaris või veebruaris.
Õppe aluseks on rahvusvaheline Suzuki meetod, mis on kohandatud VHK Muusikakooli Suzuki-õpilastele. Õpe jaguneb neljaks tasemeks: I tase (algaste), II tase (noorem aste) III ja IV tase (vanem aste). Väga motiveeritud lastel on võimalik jätkata ka V tasemel.
Õppeaasta kestel esineb õpilane vähemalt neli korda.
Suzuki meetodi õpetuse autentsust ja kvaliteeti peavad rahvusvahelised ja kohalikud Suzuki ühingud oma töös väga oluliseks aspektiks. Selle tagamiseks on loodud rahvusvaheline koolitussüsteem.
Suzuki meetodi järgi võivad õpetada ainult rahvusvaheliselt tunnustatud Suzuki-õpetajad tasemeni, milles nad on sooritanud eksami ja omavad sellekohast tunnistust.
tase 1 – Suzuki vihik 1
tase 2 – Suzuki vihik 1–3
tase 3 – Suzuki vihik 1–5
tase 4 – Suzuki vihik 1–7
tase 5 – Suzuki vihik 1–10
Õpetajate õpetaja – rahvusvaheline Suzuki-õpetajate koolitus ja eksamineerimine
(ESA Teacher Training and Examination Manual).
Autorikaitse
Suzuki meetod™ on rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärk ja selle kasutamise ainuõigus kuulub igal maal kohalikule Suzuki ühingule.
Kõik rahvuslikud ühingud, kohalikud Suzuki-grupid ja Suzuki-õpetajad peavad tähele panema, et nende õigus kasutada terminit Suzuki meetod™ ja Suzuki nime muusikapedagoogika kontekstis on otseselt seotud nende kuuluvusega Euroopa Suzuki Ühingusse kohaliku Suzuki Ühingu kaudu.
NÄDALA KOORMUS:
eriala: 1 x 45 minutit
ansambel: 1 x 45 minutit
solfedžo A-tase: 2 x 45 minutit
muusikalugu: 1 x 45 minutit
koor: 90–135 minutit
keelpilliorkester (soovi korral): 1 x 60–180 minutit (alates 4. õppeaastast)
lisapill (soovi korral:) 1 x 35 (pärast I taseme sooritamist erialas)
Muusikakooli saab lõpetada II tasemega. Lõpetades tuleb sooritada lisaks erialaeksamile ka solfedžoeksam (A- või B-eksam), muusikalooeksam ja valikuliselt lisapillieksam.
KOORIKOOL
Koorikooli 1. klassi võetakse õppur vastu sisseastumiskatsete alusel, mis toimuvad jaanuaris või veebruaris.
Õppeaine eesmärk on konkreetsete muusikaliste oskuste ja teadmiste omandamine ning muusika tajumise ja musitseerimise kaudu vaimsete väärtuste teadvustamine ja kasutamine, koosmusitseerimiskogemuste omandamine.
NÄDALA KOORMUS
koor: 90–135 minutit
solfedžo A: 2 x 45 minutit
vanemas astmes (alates 5. klassist) võib valida B-taseme solfedžo: 1 x 45 minutit
muusikalugu: 1 x 45 minutit (alates 4. õppeaastast)
keelpilliorkester (soovi korral): 1 x 60–180 minutit (alates 4. õppeaastast)
Muusikakooli saab lõpetada pärast õppekava täitmist. Lõpetades tuleb sooritada solfedžoeksam (A- või B-eksam) ja muusikalooeksam. Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus ja hinneteleht, millel kajastatakse läbitud õppekava, õppeainete loend ja tulemused.
KOORIKOOL LISAPILLiGA
Koorikooli 1. klassi võetakse õppur vastu sisseastumiskatsete alusel, mis toimuvad jaanuaris või veebruaris.
Õppeaine eesmärgiks on konkreetsete muusikaliste oskuste ja teadmiste omandamine ning muusikatajumise- ja musitseerimise kaudu vaimsete väärtuste teadvustamine ja kasutamine, koosmusitseerimiskogemuste omandamine.
Lisapilliga on nõutud avalik esinemine nii sügisel kui kevadel.
NÄDALA KOORMUS
koor: 90–135 minutit
lisapill: 1 x 45 minutit
solfedžo A-tase: 2 x 45 minutit, või
vanemas astmes (alates 5. klassist) võib valida B-taseme solfedžo: 1 x 45 minutit
muusikalugu: 1 x 45 minutit (alates 4. klassist)
keelpilliorkester (soovi korral): 1 x 60–180 minutit
Muusikakooli saab lõpetada pärast õppekava täitmist. Lõpetades tuleb sooritada solfedžoeksam (A- või B-eksam ), muusikalooeksam ja lisapillieksam.
ORKESTRIKOOL
Orkestrikooli õppesse võetakse õppur vastu alates 4. õppeaastast vabade õppekohtade alusel.
Õppeaine eesmärgiks on konkreetsete muusikaliste oskuste ja teadmiste omandamine ning muusikatajumise- ja musitseerimise kaudu vaimsete väärtuste teadvustamine ja kasutamine, koosmusitseerimiskogemuste omandamine.
NÄDALA KOORMUS
keelpilliorkester: 1 x 60–180 minutit
solfedžo A-tase: 2 x 45 minutit või
vanemas astmes (alates 5. klassist) võib valida B-taseme solfedžo: 1 x 45 minutit
muusikalugu: 1 x 45 minutit (alates 4. õppeaastast)
koor (soovi korral): 90–135 minutit
Muusikakooli saab lõpetada pärast õppekava täitmist. Lõpetades tuleb sooritada solfedžoeksam (A- või B-eksam) ja muusikalooeksam. Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus ja hinneteleht, millel kajastatakse läbitud õppekava, õppeainete loend ja tulemused.
ORKESTRIKOOL LISAPILLiGA
Orkestrikooli õppesse võetakse õppur vastu alates 4. õppeaastast vabade õppekohtade alusel.
Õppeaine eesmärgiks on konkreetsete muusikaliste oskuste ja teadmiste omandamine ning muusikatajumise- ja musitseerimise kaudu vaimsete väärtuste teadvustamine ja kasutamine koosmusitseerimiskogemuste omandamine.
Lisapilliga on nõutud avalik esinemine nii sügisel kui kevadel.
NÄDALA KOORMUS
keelpilliorkester (keelpilliõpilastel): 1 x 60–180 minutit
puhkpilliorkester (puhkpilliõpilastel): 1 x 60 minutit
lisapill: 1 x 45 minutit
solfedžo A-tase: 2 x 45 minutit või
vanemas astmes (alates 5. klassist) võib valida B-taseme solfedžo: 1 x 45 minutit
muusikalugu: 1 x 45 minutit
koor (soovi korral): 90–135 minutit
Muusikakooli saab lõpetada pärast õppekava täitmist. Lõpetades tuleb sooritada solfedžoeksam (A- või B-eksam), muusikalooeksam ja lisapillieksam.
INDIVIDUAALÕPE
Muusikakooli individuaalõppesse sisseastumiskatseid ei ole, saab õppida vabade kohtade olemasolul. Individuaalõppe õpilane õpib instrumend iõppekava järgi individuaalgraafiku alusel.
NÄDALA KOORMUS
eriala: 1 x 45 minutit
solfedžo B-tase (soovi korral): 1 x 45 minutit
muusikalugu (soovi korral): 1 x 45 minutit
koor (soovi korral): 1 x 45–60 minutit
keelpilliorkester (soovi korral): 1 x 60–180 minutit
puhkpilliorkester (soovi korral): 1 x 60 minutit (alates 4. õppeaastast)
Individuaalõppe osakonna lõpetamisel saab õppur soovi korral lõpudokumendi, millel kajastatakse koolis õppimise aeg, läbitud õppekavad ja õppeainete loend.