VHK Põhikooli kodukord
Alus: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 68 lg 1
1. Sissejuhatus
Kooselu eeldab kokkuleppeid. Nii õpilased kui ka õpetajad veedavad õppeperioodil suurema osa päevast koolis. Korrareeglid on selleks, et see aeg kulgeks meeldivas ja turvalises õhkkonnas. Samal ajal aitavad korrareeglid kujundada otstarbekaid harjumusi ja tööoskusi, mis on vajalikud toimetulekuks ka edaspidises elus.
Kooli kodukord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 68 lg 1 alusel.
Kooli kodukord on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.
Õpilase suhtes, kes ei käitu kooli kodukorra kohaselt, rakendatakse põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid PGS § 58 sätestatud korras.
Kooli kodukord on avalik dokument ja see on kättesaadav kooli koduleheküljel ning õpetajate toas ja raamatukogus (PGS § 69 lg 1).
Lähtuvalt erinevatest koolielu reguleerivatest õigusaktidest sätestatakse kooli kodukorras järgmised korrad:
Nõuded õpilase käitumisele (põhikooli riiklik õppekava § 19 lg 5).
Kooli tunnustusmeetmed (PGS § 57).
Hindamisest teavitamise täpsustatud tingimused ja kord (PGS § 29 lg 4).
Õppest puudumisest teavitamise kord (PGS § 36 lg 3)
Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise kord (PGS § 58 lg 9).
Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa vanemale teatavaks tegemise kord (PGS § 55 lg 4).
Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud meetme rakendamise kord (PGS § 44 lg 2 ja 3).
Jälgimisseadmestiku kasutamise kord (PGS § 44 lg 6).
Esemete kasutamise viisid, mis toovad kaasa esemete hoiulevõtmise kooli poolt (PGS § 58 lg 3 p 6).
Kooli hoiule antud esemete hoiustamise ja nende tagastamise kord (PGS § 58 lg 5).
Õpilastele õppekavaväliseks tegevuseks tasuta kasutada antavate kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite kasutamise kord (PGS § 40 lg 2).
2. Kohustuste, õiguste ja vastutuse jaotus
2.1. Õpilane:
- Olen korrektne ja viisakas käitumises ning välimuses.
- Nõuan endalt kõrget enesedistsipliini.
- Olen tähelepanelik ja abivalmis.
- Olen aus.
- Suheldes täiskasvanud inimestega, kasutan sobivaid pöördumisvorme (õpetaja, proua, härra jne.)
- Kitsastes koridorides annan teed.
- Pakun abi, kui näen õpetajaid või koolipersonali raskeid asju kandmas.
- Tervitan kooli tulnud külalisi ning juhatan nad õpetajate tuppa.
- Hoian enda, kaasõpilaste ja kooli vara.
- Kui olen kooli vara rikkunud, peavad tekitatud kahju hüvitama minu vanemad.
- Koolis kasutan elektroonilisi seadmeid ainult õpetaja nõusolekul (telefon, arvuti jms).
- Ma ei too kooli kaasa:
- terariistu, relvi, paugutajaid, tikke jne;
- väärisesemeid (ehted, raadiod, pleierid jne);
- suuri rahasummasid;
- koduloomi;
- närimiskummi.
2.1.1. Õppetunni alustamine.
● Jõuan tundi õigeaegselt.
● Hoian üleriideid ja välisjalanõusid ettenähtud kohas.
● Sisenen klassiruumi vaikselt,
● Hilinemise korral vabandan ning esitan õpetajale selgituse.
● Asetan tunniks vajalikud õppetarbed (v.a koolikott) enne tunni algust lauale.
● Hoolitsen selle eest, et klassiruum oleks korras ja puhas (kontrollin oma töökoha ümbrust).
● Alustan õppetundi vaikuses.
● Klassiruumi sisenevat õpetajat või teisi täiskasvanuid tervitan püstitõusmisega.
2.1.2. Õppetund
- Lülitan mobiiltelefoni enne tundi välja või hääletule režiimile.
- Kuulan õpetajat tähelepanelikult ja vaikselt.
- Keskendun ja täidan täpselt õpetaja korraldusi.
- Klassitunnis kõnelen tubase häälega ja ükshaaval.
- Sõna soovides tõstan käe ning alustan vestlust õpetaja loal.
- Ma ei häiri õpetajat ega kaasõpilasi tunni ajal. See on keelatud.
- Kodused ülesanded kirjutan kohe õpilaspäevikusse.
2.1.3. Õppetunni lõpetamine
- Õppetunni lõpetab õpetaja.
- Tunni lõppedes tõusen püsti ja olen vaikselt.
- Klassiruumist lahkun ainult õpetaja loal.
- Koduklassis panen õppevahendid oma sahtlisse või kappi.
2.1.4. Vahetund
- Vahetund on mõeldud puhkamiseks (koridoris, klassiruumis, raamatukogus, mänguruumis).
- Liigun koridorides ja treppidel rahulikult ja õigel poolel.
- Jälgin, et minu tegevus ei segaks teisi: ma ei torma ega lärma.
- Jõuan õigeks ajaks tundi.
2.1.5 Riietumine
● Koolis kannan koolivormi.
● Kasutan võimlemistundides spordirõivaid ja -jalatseid.
● Pikad juuksed panen koolipäevaks kinni.
● Kooliruumides kannan vahetusjalatseid.
● Lubatud on väikesed tagasihoidlikud ehted.
2.1.6. Kadunud asjad
● Olen ise vastutav kõikide oma riietusesemete ja asjade eest, mille kooli kaasa võtan.
● Kõik esemed peavad olema märgistatud.
● Leitud asju hoitakse koolis õppeaasta lõpuni. Seejärel pannakse need heategevusmüüki või kingitakse abivajajatele.
● Koolis on keelatud igasuguste esemete müümine ja ostmine.
2.1.7. Haigused ja õnnetusjuhtumid
● Ma ei tule haigena kooli.
● Haigestumise või õnnetusjuhtumi korral pöördun oma klassijuhataja või aineõpetaja poole, kes saavad aidata ja vajaduse korral võtavad ühendust vanematega.
2.1.8. Korrapidajaõpilase kohustused·
- Jälgin, et iga tunni alguses klassiruum oleks korras, tahvel puhas.
- Koolipäeva jooksul lukustan klassiruumi ukse, kui klass lahkub ruumist.
- Koolipäeva lõpus pühin puhtaks põranda, pesen tahvli, korrastan pingiread, sulgen aknad ja lukustan ukse.
2.1.9. Einestamine
- Lõunasööki pakutakse sööklas.
- Söön vaikselt ja korralikult.
- Jälgin, et keegi minu tõttu söömata ei jääks.
- Koristan oma söögilaua.
- Kodust kaasavõetud einet võin söögivahetunni ajal klassis süüa.
- Pean kinni lauakommetest.
- Hoia oma ümbruse puhtana.
2.1.10 VHK õpilasena on mul õigus
- olla informeeritud nii koolis toimuvast kui ka õpilasele esitatavatest nõudmistest;
- elada ja õppida rahus ja kaitstuses;
- avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid koolielu korraldamiseks;
- mitte olla tagakiusatav.
2.1.11 VHK õpilasena olen ma kohustatud
- käituma väärikalt igas olukorras;
- hoidma kooli au;
- esindama oma klassi/kooli nii oma kooli üritustel kui ka väljaspool;
- elama tervislikult (mitte suitsetama (k.a e-sigaretti), mitte tarbima narkootilisi aineid ega alkohoolseid jooke).
2.1.12 Turvalisuse leidmiseks on mul õigus
- kaitsta ennast, eemaldudes kiusajatest;
- pöörduda õpetaja või mõne teise kooli töötaja poole, kui tunnen, et mind on solvatud või mõnel muul viisil õnnetuks tehtud. Selleks õpetajad ongi, et mind aidata ja toetada.
2.1.13 Koolielu turvalisusega seoses olen kohustatud
● mitte liituma kiusajate kambaga;
● tegema koostööd kiusamise ja vägivalla ärahoidmiseks;
● teatama õpetajale igast vägivalla juhust (vastasel korral võid sa kiusamisele ja vägivallale kaasa aidata);
● ära hoidma kaklusi ja kiusamisi oma sõpruskonnas.
2.1.14 VHK õpilase tunnustamise astmed:
● suuline kiitus;
● suuline kiitus kogunemisel;
● kiitus õpilaspäevikusse;
● õppenõukogu kiitus klassitunnistusele kandmisega.
2.1.15 VHK õpilase karistamise astmed:
● suuline laitus;
● märkus õpilaspäevikus, lapsevanema informeerimine;
● vestlus koolijuhatajaga klassijuhataja juuresolekul;
● vestlus koolijuhatajaga lapsevanema juuresolekul;
● direktori käskkiri;
● õppenõukogu märkus klassitunnistusele kandmisega;
● käitumishinde alandamine mitterahuldavaks.
3. Õpilase puudumine ja sellest teavitamine
3.1. Kool peab arvestust õppest puudumiste üle e-päevik Stuudiumi vahendusel ning teeb kokkuvõtte vähemalt üks kord poolaastas ja teavitab sellest vanemat.
3.2. Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel:
3.2.1 õpilase haigestumine või tervishoiuteenuse saamine;
3.2.2 läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud (sh ilmastikutingimused);
3.2.3 olulised perekondlikud põhjused nagu perekonnaliikme haigestumine, oht perekonnaliikmete tervisele, perekonnaliikmete eest hoolitsemise kohustuse täitmine, matused jms;
3.2.4 kooli esindamine üritustel, konkurssidel või võistlustel;
3.2.5 puudumine koolijuhataja loal.
3.3. Koolikohustusliku õpilase vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval klassijuhatajat õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest e-päeviku kaudu.
3.4. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval, kasutades vanema poolt koolile esitatud kontaktandmeid.
3.5. Pikemaajalise õppetöölt puudumise vajaduse kooskõlastab vanem eelnevalt klassijuhatajaga.
3.6. Huvikoolide ja teiste organisatsioonide esindamiseks üritustel, võistlustel, konkurssidel esitab asutuse juht, treener, õpetaja vähemalt 3 päeva enne ürituse toimumist kooli direktori nimele allkirjastatud avalduse õpilase õppetööst vabastamiseks.
3.7. Põhjuseta puudumise korral rakendab kool kodukorra või põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatud mõjutusvahendeid.
3.8. Põhjuseta puudumine mõjutab õpilase käitumise ja hoolsuse hinnet.
3.9. Kui õpilane puudub perekondlikel põhjustel, tagab õpilase vanem õppe korraldamise ja vastutab õpitulemuste saavutamise eest.
4. Õpetaja
● on kooli vaimsuse kandja;
● jälgib õpetajatele kehtestatud Codex Magistrit;
● reageerib koheselt igale kriisiolukorrale.
5. Lapsevanem
● tagab kodus soodsad tingimused lapse arenguks ja õppimiseks;
● aktsepteerib kooli pedagoogilist kontseptsiooni;
● on kursis lapse käekäiguga koolis.
6. Hindamisest teavitamise kord
6.1. Õpitulemuste, käitumise ja tööpanuse hindamise põhimõtteid ja korda on kirjeldatud kooli õppekavas.
6.2. Aineõpetaja antud hinnete/hinnangute kohta saab lapsevanem jooksvalt infot e-päevik Stuudiumi kaudu.
6.3. Kui vanemal ei ole võimalik kasutada e-päevikut, informeerib ta sellest klassijuhatajat ning lepitakse kokku, millises vormis vanem hindamist puudutavat infot jälgida saab.
7. Kooli ruumide ja õppevahendite kasutamise kord
7.1. Kooli ruumide kasutamine õppeks
7.1.1. Koolihoone on avatud õpilastele tööpäeviti kell 8.30–17.00.
7.1.2. Muudatused lahtioleku aegades kajastuvad kodulehel.
7.2. Kooli ruumide ja rajatiste kasutamine õppekavaväliseks tegevuseks
7.2.1. Õpilastel on õigus kasutada kooli ruume ja vara vaba aja sisustamiseks, kui see on kooskõlas kooli kultuuri- ja hariduskontseptsiooniga, eelnevalt kooskõlastatud kooli juhtkonnaga ning seda kajastatakse kooli veebikalendris.
7.2.2. Kooli vara (hooned, sisustus, õppekirjandus, õppevahendid jms) tuleb kasutada heaperemehelikult ja selleks ettenähtud moel ja juhtudel. Keelatud on seda rikkuda, lõhkuda ja omavoliliselt kasutada.
7.2.3. Klassiruumi võib kasutada õppimiseks, harjutamiseks, kooli üritusteks.
7.2.4. Klassiruumi võtme saab õpetajate toast ja pärast kasutamist tuleb see koheselt tagastada.
7.2.5. Klassi sisenemisel tuleb veenduda, et sisustus ja õppevahendid on omal kohal ja töökorras. Kui on probleem, tuleb sellest kohe teatada.
7.2.6. Õnnetusjuhtumi tõttu vara rikkumisest tuleb kindlasti teatada klassijuhatajale ja/või juhtkonnale ning leppida kokku kahju heastamise viis.
7.2.7. Lahkudes klassist tuleb toolid, lauad ja muu inventar asetada oma algsetele kohtadele.
7.2.8. Spordisaale on õpilastel õigus kasutada tunnivälisel ajal juhtkonna ja/või klassijuhataja loal.
7.3. Muude õppevahendite kasutamine (ainekabineti õpikud, tabelid, demonstratsioon- ja laboratoorsed vahendid, tehnika jms)
7.3.1. Õpilasel on keelatud omavoliliselt kasutada koolile kuuluvaid õppevahendeid.
7.3.2. Õpilane hoiab kooli inventari ja teavitab selle rikkumisest klassijuhatajat või aineõpetajat.
7.3.3. Kahju tekitajal tuleb kahju hüvitada.
7.3.4. Õpilane kannab vastutust kooli ostetud ja õpilase kasutusse antud õppevahendite eest.
7.3.5. Suvevaheajale minnes tagastab õpilane tema kasutusse antud õppevahendid või pikendab nende kasutamise tähtaega.
7.3.6. Õppevahendite rikkumise või kaotamise korral hüvitab õpilane või lapsevanem tekitatud kahju.
8. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, juhtumite lahendamise kord
8.1. Õpilasel on keelatud enda ja teiste tervise ohtu seadmine.
8.2. Kooli on keelatud kaasa võtta võimalikke ohuallikaid (nt tikud, noad, pürotehnika jms), samuti tubakatooteid, alkohoolseid jooke, energiajooke ja uimasteid; relvi relvaseaduse tähenduses; lõhkeaineid, pürotehnilisi aineid; aineid, mida kasutatakse mürgistuse või joobe tekitamiseks; aineid, mis on seaduse alusel keelatud õpilase vanusest tulenevalt; muid esemeid või aineid, mida kasutatakse õpilase või teise isiku elu või tervise ohtu seadmiseks või võõra vara kahjustamiseks.
8.3. Kui koolil tekib põhjendatud kahtlus, et õpilase valduses on punktis 8.2. nimetatud esemeid või aineid, võtab kool kasutusele meetmed vahetu või vahetult eesseisva ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks.
8.4. Igast vägivallajuhtumist koolis tuleb kohe informeerida klassijuhatajat või mõnda teist õpetajat, kes vastavalt olukorrale ja võimalustele rakendab vajalikke meetmeid konfliktsituatsiooni lahendamiseks. Relva, lõhkeaine või narkootilise joobe tekitamiseks kasutatava aine kahtlusest teavitab kool viivitamata politseid.
8.5. Kooli hoiule võetud esemed ja ained hoiustatakse õpetajate toas. Hiljemalt õpilase õppepäeva lõppedes tagastatakse talle need esemed või ained, mis ei ole keelatud asjade nimekirjas, aga mida on kasutatud mittesihtotstarbeliselt.
8.6. Kui on põhjendatud õpilase või tema asjade läbiotsimine, võib seda teha direktor ning direktori määratud isik, kellel on ettevalmistus mõjutusmeetme kohaldamiseks (edaspidi nimetatakse mõlemat „kontrollijaks“). Kontrollija peab olema kõrgharidusega ja teadlik meetme rakendamisega kaasneda võivatest ohtudest, meetme õiguslikest alustest ja kohaldamise tingimustest ning tal peavad olema teadmised, oskused ja sobivad isiksuseomadused meetme kohaldamiseks lapse huvidest lähtudes. Mõjutusmeedet tuleb kohaldada võimalikult delikaatselt ja kaitstes õpilase eneseväärikust. Kontrollija peab olema õpilasega samast soost, välja arvatud juhul, kui kontrollitakse õpilase esemeid ja tema kasutuses olevat suletud kappi. Lisaks kontrollijale peab mõjutusmeetme rakendamise juures viibima veel vähemalt üks koolitöötaja. Õpilase riietust võib kontrollida isik, kes ei ole õpilasega samast soost, juhul kui samasoolist kontrollijat ei ole võimalik kaasata ning kontrolliga viivitamine seaks ohtu õpilase või teise isiku elu või tervise või võõra vara.
8.7. Kui õpilane või tema asjad on vaja läbi otsida või tema käest on võetud ära keelatud esemeid, koostatakse protokoll, kuhu kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi;
3) selle õpilase ees- ja perekonnanimi, kelle suhtes mõjutusmeedet rakendati;
4) hoiulevõetud või äravõetud esemete või ainete loetelu;
5) märge õpilase esemete või tema kasutuses oleva suletud kapi kontrollimise kohta;
6) märge selle kohta, kas õpilast teavitati eelnevalt kontrollimise põhjusest ja talle tehti ettepanek võimaldada vabatahtlikult kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult;
7) mõjutusmeetme kohaldamise põhjus;
8) sündmuste käigu kirjeldus;
9) kontrollija allkiri;
10) õpilase allkiri või märge allkirjastamisest keeldumise kohta.
8.8. Koolis ilmnenud vaimse ja füüsilise vägivalla juhtumite lahendamisega (sh lastevanemate informeerimisega) tegeleb psühholoog koostöös klassijuhataja ja kooli juhtkonnaga.
8.9. Koolis on hädaolukordade lahendamiseks välja töötatud hädaolukordade lahendamise kord ja tuleohutusjuhend.
8.10. Käitumist ohuolukordades tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta alguses.
8.11. Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning kooli kodukorra täitmise tagamine koolis kogu õppepäeva vältel toimub vastavalt korrapidamise korrale.
8.12. Kõigil kooli töötajatel on kohustus pöörata tähelepanu õpilaste käitumisele ning vajadusel tuletada neile meelde kodukorra reegleid.
9. Korrapidamise kord
9. 1. Korrapidamine toimub korrapidamise graafiku alusel.
10. Kooli päevakava õpilasele kohalduva osa teatavaks tegemine õpilasele ja tema vanemale
10.1. Päevakavast õpilasele kohalduva osa ning muudatused selles teeb klassijuhataja õpilasele ja vanemale teatavaks e-päeviku, kooli kodulehekülje ja/või e-posti teel.
10.2. Kui õpilasel või vanemal ei ole võimalik kasutada eelpool nimetatud kanaleid, siis lepitakse info edastamise viis vanemaga kokku.
11. Kooli hoiule antud esemete hoiustamise ja tagastamise kord
11.1. Õpilaste vara kooli vastutavale hoiule võtmine
11.1.1. Esemete kasutamise viisid, mis toovad kaasa nende kooli hoiule võtmise: mobiiltelefonide, sülearvutite ja muu olmeelektroonika kasutamine on lubatud ainult õppeks ja õppeülesannete täitmiseks kokkuleppel õpetajaga. Kokkuleppe rikkumisel on õpetajal õigus nimetatud esemed hoiule võtta.
11.1.2. Telefonid peavad olema tunnis välja lülitatud või vaiksele režiimile lülitatud. Nende kasutamine pole lubatud, kui õppeülesanded seda ei nõua. Telefoni kasutusreeglite rikkumisel on õpetajal kohustus see hoiule võtta.
11.1.3. Alkohoolsete jookide, narkootiliste ainete, tubakatoodete ja ohtlike esemete toomine õppehoonesse on keelatud ning kooli töötajatel on kohustus need reeglite rikkumisel konfiskeerida.
11.2. Kooli hoiule antud asjade hoiustamise ja nende tagastamise kord
11.2.1. Esemed, mis segavad õppetööd või ohustavad turvalisust, on koolil õigus ajutiselt hoiule võtta.
11.2.2. Alkohoolsed joogid, narkootilised ained, tubakatooted ja ohtlikud esemed tagastatakse lapsevanemale või antakse üle politseile.
11.2.3. Kooli hoiule antud eset hoiab direktor või tema asendaja. Eset tuleb hoida selle säilimist tagaval viisil.
11.2.4. Hoiulevõtmise protokollimine on kohustuslik. Protokollis märgitakse andmed isiku kohta, kelle ese hoiule võetakse, hoiulevõtmise aeg ja põhjus, hoiulevõetava asja kirjeldus, tagastamise aeg ja koht.
11.2.5. Protokoll vormistatakse märkusena e-päevikus Stuudium.
12. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise ja nendest teavitamise kord
12.1. Mõjutusmeetmete abil püütakse suunata õpilast järgima kooli pedagoogilises kontseptsioonis fikseeritud väärtusi ning kodukorras kehtestatud norme.
12.2. Tugimeetmete abil püütakse aidata õpilast toime tulla olukordades, millega ta erinevatel põhjustel omal jõul hakkama ei saa.
12.3. Tugimeetmed õpilase abistamiseks valitakse kooli Tervisenõukogus ja vanemale tehakse (suuliselt ja/või kirjalikult) ettepanek nende rakendamiseks.
12.4. Koolis rakendatavad tugimeetmed on kirjeldatud kooli õppekavas.
12.5. Mõjutusmeetmetest teavitamine
12.5.1. Erakorraliste mõjutusmeetmete rakendamisest teavitab klassijuhataja või sotsiaalpedagoog õpilase vanemat vestluse ja/või e-päevik Stuudiumi vahendusel.
13. Õpilaspileti väljaandmise ja kasutamise kord
13.1. Õpilaspilet on fotoga dokument, mis tõendab õpilase isikut ja tema VHK-s õppimist ning mille annab välja kool pärast õpilase arvamist kooli õpilaste nimekirja direktori käskkirja alusel. Õpilaspilet antakse õpilasele tasuta.
13.2. E-õpilaspileti väljaandmine ja kasutamine
13.2.1. E-õpilaspilet on dokument, mis tõendab, et õpilane õpib VHK-s.
13.2.2. E-õpilaspilet on isikustatud ja seda saab kasutada sissepääsukaardina kooli õppehoonetesse.
13.2.3. E-õpilaspileti esmaseks väljastamiseks peab õpilane või lapsevanem täitma ankeedi. Ankeedile tuleb juurde lisada digitaalne dokumendifoto jpg-failina. (Fotol peab olema hele, ühevärviline taust. Isik pildil peab olema näoga otse, ilma peakatteta. Foto külgede suhe 3:4, lühem külg vähemalt 600 pikslit.)
13.2.4. E-õpilaspilet väljastatakse õpilasele pärast õpilase arvamist VHK õpilaste nimekirja direktori käskkirja alusel.
13.2.5. E-õpilaspileti kehtivusaeg on märgitud piletile.
13.2.6. E-õpilaspileti kadumisel, rikkumisel või purunemisel teavitab õpilane või lapsevanem esimesel võimalusel kooli sekretäri ja kaart suletakse.
3.2.7. E-õpilaspilet on isikustatud ja kaardi edastamine kolmandatele isikutele on keelatud.
13.2.8. Õpilase väljaarvamisel kooli õpilaste nimekirjast on õpilane või lapsevanem kohustatud tagastama e-õpilaspileti koolile.
14. Jälgimisseadmete kasutamise kord.
VHK õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutatakse kooli territooriumil videokaameraid turvaseaduses ja korrakaitseseaduses sätestatud tähenduses ja korras, arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.
15. Koolivorm
15.1. Koolivorm on kohustuslik.
15.2. Igapäevane vorm:
15.2.1. must, kooli embleemiga akadeemilise lõikega vest, džemper või kardigan (kooli embleemi on võimalik osta koolist);
15.2.2. valge, hall, must või tumepunane triiksärk või pluus (aktsepteeritav on ka must/hall/valge ilma kirjadeta T-särk);
15.2.3. klassikalise lõikega ja neutraalses toonis püksid (ka teksapüksid) nii poistel kui tüdrukutel;
15.2.4. tütarlastel klassikalise lõikega neutraalses toonis või ruuduline seelik (või pihikseelik);
15.2.5. neutraalses toonis vahetusjalatsid, mille tallad ei jäta linoleumile tumedaid kriipse.
15.2.6. Lubatud ei ole silmatorkavad ja keha läbivad ehted, välja arvatud tagasihoidlikud kõrvarõngad tütarlastel.
15.3. Pidulik vorm on nõutav aktustel ja esinemisriietusena, kui see pole kokku lepitud teisiti.
15.3.1. Pidulikul juhul kannavad poisid vormi valge kraega särgiga ning tumedate viigipükstega. Tüdrukud valge kraega pluusiga ning kas tumedate viigipükstega või seelikuga, sinna juurde kuuluvate neutraalses toonis sukkpükstega.
15.3.2. Pidulikul juhul kuuluvad vormi juurde mustad klassikalise lõikega kingad.
15.4 Nõudmised riietusele võimlemistunnis
15.4.1 Tunnid väljas
Riietus vastavalt ilmale. Üldjuhul pikad dressid (teksapüksid ja viigipüksid ei ole sportlik riietus). Soojemate ilmade puhul ka lühike dress. Külmema ilma puhul lisaks (eriti sügishommikutel toimuvad tunnid): soe fliis, kilejope vms, soovitatavalt ka müts ja kindad. Spordijalanõu ON PAELTE VÕI KRÕPSUDEGA KINNINE JALANÕU. Sportimiseks ei sobi kingad, sandaalid, lahtise kannaosaga vabaaja-jalanõud, kõrge tallaga saapad (eriti ohtlikud), „plätud“ jms.
15.4.2 Tunnid sees
Lühikesed püksid (kui vähegi võimalik, siis taskuteta) ja lühike särk. Soovi korral võib olla ka pika dressiga. Sisetundides on õpilasel vahetusjalanõud (loomulikult sportlikud). Vahetusjalanõu all mõeldakse jalanõud, millega õpilane sel perioodil väljas ei käi. Vajalik NON MARKING jalanõu, st jalanõu, mis ei jäta võimlassse jälgi. Eelneva tingimuse täitmise korral sobib ka see jalanõu, millega õpilane sportis väljas, kui need on korralikult puhtaks pestud. Vahetult enne tundi puhastatud välisjalanõud ei ole lubatud. Algklasside (1.–4. klassi) tüdrukud võivad kehalise sisetundides olla balletisussidega või nn kummitallaga sokkidega. Nõuetele vastava jalanõu puudumisel osaleb õpilane tunnis paljajalu.
NB! Pikkade juuste korral (nii poistel kui tüdrukutel) on need pandud patsi või kannab õpilane peapaela. Müts ei ole lubatud.
16. Distantsõppe korraldamisest
16.1. Koolil on õigus põhjendatud vajadusel korraldada juhendatud õpe e-õppena.
16.2. Haiguste leviku ennetamiseks ja leviku tingimustes korraldatakse e-õppele üleminek kooskõlas Terviseameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kooli pidaja juhistega.
17. Erisuste kohaldamine õpilaste ja töötajate, samuti kõrvaliste isikute liikumisele ning hügieenireeglitele seoses viiruste leviku takistamiseks.
17.1. Iga õpilane ja koolitöötaja vastutab selle eest, tema käed oleksid pestud sooja vee ja seebiga võimalikult tihti, aga vähemalt iga kord pärast tualettruumi kasutamist, enne söömist, õuest tuppa tulles või pärast määrivate asjade katsumist. Kui kätepesu pole võimalik, tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, mis on kättesaadavad koolimajja sisenedes välisukse läheduses, klassiruumides ja koridorides.
17.2. Käte kuivatamiseks tagab koolipidaja tualettruumides ühekordsete kätepaberite olemasolu.
17.3. Soovitame õpetajatel ja põhikooli õpilastel kanda nina ja suud katvat maski.
17.4. Kõrvalised isikud ja ka vanemad sisenevad majja kokkuleppel ning maski kandes.
17.5. Iga päev viiakse klassiruumides läbi pindade märgpesu.
17.6. Igal vahetunnil tuulutab õpetaja klassiruumi.
17.7. Haigustunnustega õpilasel või koolitöötajal tuleb jääda koju.
17.8. Haigustunnustega kooli tulnud õpilase vanematega võetakse ühendust ning palutakse esimesel võimalusel vanemal lapsele järgi tulla või lepitakse kokku õpilase koju saatmine.
17.9. Koostöös klassijuhatajaga leitakse lahendused õpilasele distantsilt õppimiseks.