EELKUNSTIKOOLI ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID
Eelkunstikooli õppekava on suunatud põhikooli keskastme õpilastele, alates 5. klassist.
Õppe kestus on kolm aastat, nädala tundide maht on 6 tundi.
Õppeained: üldkunst, vormiõpetus ja kunstilugu.
Eesmärgid:
valmistada ette õpilasi jätkamaks kunstikoolis,
anda esmane ülevaade erinevatest kunstivaldkondadest, tehnikatest, materjalidest;
võimaldada mitte-eesti õpilastel integreeruda kultuuriliselt Eesti ühiskonda.
KUNSTIKOOLI ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID
Kunstikooli õppekava on suunatud põhikooli vanema astme ja gümnaasiumi õpilastele, alates 8. klassist.
Õppe kestvus on viis aastat.
- Noorem aste: kaks õppeaastat, nädala tundide maht 8 tundi.
- Vanem aste: kolm õppeaastat, nädala tundide maht 8–10 tundi.
Õppeained: maalimine, joonistamine, vormiõpetus, kompositsioon, kunstiajalugu.
Eesmärk on luua tingimused kunstialase eelhariduse omandamiseks ja tagada kunstialane ettevalmistus professionaalseks õppeks.
Kunstikoolis
- luuakse arengutingimused õpilaste loomevõimete avaldumiseks;
- õpitakse tundma loomingu protsessi seaduspärasusi ja etappe;
- luuakse aktiivne ja püsiv suhe visuaalse kunsti kultuuriga;
- arendatakse tehnilisi oskusi.
VHK KUNSTIKOOLI ÕPPEKAVA TUNNIJAOTUSPLAAN
AINED
NOOREM ASTE
VANEM ASTE
I aasta
II aasta
III aasta
IV aasta
V aasta
Joonistamine
2
2
2
2
2
Disain
-
-
2
2
2
Maalimine
2
2
2
3
2
Kompositsioon
-
-
2
1
2
Vormiõpetus
2
2
1
1
Kunstiajalugu
Arhitektuur
Graafika
2
2
1
1
1
Loominguline projekt
1
Kokku
8
8
10
10
10
ÕPPETEGEVUS
Õppimisprotsess on pingevaba, õpilasi toetav ja julgustav.
Õppetegevuse kaudu omandatakse kunstitegevusteks vajalikke praktilisi oskusi ja teadmisi lisaks riiklikule standardile.
Läbivad teemad täiendavad kooliprogrammi ajaloo ja kunstiõpetuse valdkondades.
Õppeprotsessis kasutatakse õppekäike, ekskursioone, vestlusi, loenguid ja arutelusid, iseseisvaid ja uurimustöid, pikaajalisi ja lühemaid praktilisi ülesandeid teemade lahendamiseks ja tehnika õppimiseks.
Õppeaasta lõpul on ette nähtud 5–7-päevane õppepraktika kas laagri näol või linnakeskkonnas õppekäikudena, kus süvendatakse õpitut eri miljöödes: looduspildid, linnamaastik, külamaastik vm.
HINDAMINE
Õppeaasta jaguneb kaheks poolaastaks, mille lõpul eksponeeritakse tehtud tööd ülevaatusel, kus töid ühiselt analüüsitakse. Poolaasta lõpul pannakse välja poolaastahinded, õppeaasta lõpul saadakse tunnistused.
Hindamine peab õpinguid toetama, andes õpilasele ja tema perekonnale tagasisidet püstitatud eesmärkide adekvaatsusest, jõukohasusest ja vastavusest õpilase võimetele.
Eesmärgiks ei ole pingeridade koostamine ega laste võrdlemine, vaid õpilase individuaalse panuse ja saavutuse tagasisidestamine.
Õppeaasta jooksul eksponeeritakse õpilaste töid näitustel väljapanekuna ja antakse individuaalset tagasisidet.
Hinnatakse traditsioonilise hindamisvormi skaalal 1–5; kasutatakse ka plussi ja miinust; arvestatud, arvestamata; aastahinnetes plussi ja miinust ei kasutata.
Hindamisskaala:
VÄGA HEA töötulemus (5). Õppeprogrammi ülesanded täidetud väga hästi, esitatud kõik ülesanded. Vaba ja loov õpitulemuste iseseisev rakendamise oskus ja analüüsivõime.
HEA töötulemus (4). Õppeprogrammi ülesanded täidetud hästi, esitatud kõik ülesanded. Loomingulistes või tehnilistes lahendustes avaldub mõningane ebakindlus.
RAHULDAV töötulemus (3). Õppeprogrammi ülesanded täidetud rahuldavalt, ei ole esitatud kõik ülesanded. Ülesannete loomingulistes või tehnilistes lahendustes esineb märgatavalt puudujääke ja ebakindlust.
KASIN töötulemus (2). Oskuste ja teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke. Esitatud on vähem kui pooled nõutud ülesannetest.
Üleminekueksam: enne vanemasse astmesse õppima asumist toimub üleminekueksam maalimises ja joonistamises, lisaks esitab õpilane portfoolio kümnekonna iseseisva ja tundides teostatud tööga omal valikul erinevates tehnikates. Üleminekueksami maaliülesanne on natüürmort, joonistamises konkreetse esemega seostatud loovülesanne.
Kunstikooli vanema astme viimasel aastal toimuvad eksamid portreemaalimises ja joonistamises ning tuleb teostada lõputöö vabalt valitud teemal. Õpilane valib lõputöö teema ja tehnika iseseisvalt, vastavalt kooli materiaalsetele võimalustele. Teema kinnitatakse hiljemalt esimese poolaasta lõpul ja lõpetajale määratakse koolist juhendaja.
Üleminekueksameid ja kooli lõpueksameid ning lõputööd hindab komisjon, kelleks on kunstikooli pedagoogid.
Üleminekueksamite ja lõputöö hindamiseks on kasutusel 10-palline hindamissüsteem, kuna see on paindlikum ja rahuldab paremini konkreetsete kunstiteoste spetsiifilisi hindamisvajadusi.
suurepärane (cum laude): 10
väga hea: 8–9
hea: 6–7
rahuldav: 4–5
sooritatud: 1–3
Hindamisekriteeriumid:
Üleminekueksami hindamisel pööratakse tähelepanu järgmistele tehniliste, tõlgenduslike ja kunstiliste üksikasjade valitsemisele:
Koloriit, tonaalsus
Ülesandest arusaamine
Emotsionaalsus, tundlikkus
Kompositsioon, pildi ülesehitus
Töö terviklikkus, tasakaalustatus või pinge (lähtuvalt ideest)
Idee, originaalsus
Tehniline meisterlikkus: joone graafika, pindade rütm, tekstuur, faktuur