1986. aastal loodud Vanalinna Muusikamaja alusidee on hoida ja edasi arendada loomingulist potentsiaali rahvapärimusel ja keskaegsetel kristlikel traditsioonidel tuginevate kunsti- ja kultuurifenomenide väärtustamiseks, tutvustamiseks ja loominguliseks edasiarendamiseks. Muusikamaja programmide loomise eesmärk on olnud ühendada professionaalset kunsti õppeprotsessiga, kuid ka isetegevuse ja klubilise tegevusega, ning integreerida eri põlvkondi.

Muusikaprogramm ühendab varajase muusika programmi, mis teostub peaasjalikult pidevas tsunftilaadses õppe- ja loometöös ning traditsiooniliste kirikukalendri tähtpäevade muusikalises ettevalmistamises, ja folklooriprogrammi, mis seob erinevaid põlvkondi, rahvakalendri tähtpäevade tähistamisi ja rahvatraditsioone hoidvad tegevusi. Muusikaprogrammi osad on ka VHK allüksuste (Põhikool, Gümnaasium, Muusikakool, Teatrikool) muusikaõpetajad, koorijuhid ja koolide juhatajad. Koostöös valmistatakse ette VHK ühisüritusi, muusikaelu ja kontserttegevust, õppekavasid jms.

VARAJASE MUUSIKA PROGRAMM teostub peaasjalikult pidevas tsunftilaadses õppe- ja loometöös ning traditsiooniliste kirikukalendri tähtpäevade muusikalises ettevalmistamises.

Praegu tegutsevad siin Villu Vihermäe ja Tõnu Jõesaare (viola da gamba), Ene Nael ja Saale Fisher (klavessiin), Prita Purre ja Tõnis Kuurme (plokkflööt).

FOLKLOORIPROGRAMM seob erinevaid põlvkondi, rahvakalendri tähtpäevade tähistamisi ja rahvatraditsioone hoidvad tegevusi. Toimuvad iga-aastased Mardirongikäigud Toompeale, Caeciliapäeva tähistamised, korraldatakse väravamänge jne.

Vanalinna Hariduskolleegium. (2006). VHK Vanalinna Hariduskolleegium. OÜ Balti Raamat.

Vanamuusika õppe võimalused sajandivahetuse Eestis olid piiratud. Muusikakoolides ja erinevates huviringides toimus õpe peamiselt n-ö klassikaliste pillide erialadel (klaver, viiul, flööt, jne). Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi osana tegutsevad Vanalinna Muusikamaja ja Vanalinna Muusikakool on tegelenud juba aastakümneid vanamuusika õpetamise ja traditsioonide hoidmisega. 

Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) idee sündis ja teostus haritlaskonnas kodanike algatusena. 1980ndate aastate alguses väljus ametkondlikest raamidest Vanalinna Päevade liikumine, milles taotleti Tallinna vanalinna väärtustamist ja selle kaudu kultuurijärjepidevuse hoidmist. Vanalinna Päevad edendasid mitmesugust kultuuritegevust muusika, käsitöö ja teatri vahendusel ajalootausta teadvustamiseks ja traditsioonide säilitamiseks. Viidi läbi mitmeid õppekäike nii täiskasvanutele kui lastele, korraldati konverentse. Konverentside aruteludest jäi kõlama seisukoht, et tuleks vältida vanalinna muutumist vaid fassaadiks, millel ei ole seost selle vaimsusega, mille raames ta tekkis. Leiti, et vanalinna oleks vaja luua kultuurikeskus, mis oleks orienteeritud kultuurijärjepidevuse säilimisele: kasvavale põlvkonnale väärtushoiakute ja traditsioonide edastamisele. Kui Vanalinna päevade esimesed konverentsid 1982. ja 1983. aastal olid suunatud ajaloomälestiste kaitsele, siis 1984. aasta konverentsi teemaks oli „Vanalinn inimese elukeskkonnana“. Sellel konverentsil töötati välja soovitused vanalinna edendamiseks kultuuri- ja hariduskeskusena. Tähelepanu pöörati eriti lastega seotud programmidele. 

Vajalikuks peeti:

• Orientatsiooni kasvava põlvkonna väärtushinnangute kujundamisele ja ajalooliste traditsioonide säilimisele,
• erinevate kultuurivaldkondade lõimimist,
• erinevate põlvkondade lõimimist ja koostööd mitmesuguste tegevuste kaudu,
• keskuse loomist nii, et ta kujuneks oluliseks teguriks nii vanalinna laste arengukeskkonnana kui ka Eesti laste arengukeskkonnaks laiemalt,
• lähtuda sellest, et rahvuse peamine rikkus on anne ning pidada silmas, et iga laps on milleski andekas.

1986. aastal anti hoone aadressil Uus 16 VHK kasutusse lastele orienteeritud kultuurikeskuse loomiseks. Avati Vanalinna Muusikamaja, kus tegutsesid vanamuusikat, ajaloolist tantsu, ajaloolisi kunste ja käsitööd tutvustavad ringid. Muusikamaja töö oli koondatud erinevate programmide alla. 

Vanalinna Muusikamaja on olnud avamisest peale hea muusika varjupaik ja omamoodi laboratoorium uutele ideedele. Oma algusaastatel oli ta koduks paljudele sündivatele vanamuusikaansamblitele (Linnamuusikud, Linnamuusikute barokkorkester jpt), rahvamuusikutele (Tantsuklubid) ning kooridele (Püha Miikaeli Poistekoor, Vanalinna Muusikamaja Tütarlastekoor) ja ansamblitele (Kiigelaulukuuik, Johansonid). Võib liialdamata öelda, et Vanalinna Muusikamajaga on olnud mingil ajahetkel seotud oluline osa tänapäeva Eesti tegevmuusikutest, nende seas praktiliselt kõik varajase muusika ettekandmisele keskendunud kollektiivid ja interpreedid. (lk 86)

VHK Muusikakool loodi aastal 1990 ning selle kooli kontseptsiooniks on olnud meistri-õpipoisi suhe, õpetajad on valdavalt olnud aktiivsed tegevmuusikud.

Muusikakooli eesmärgid: 

Tervikliku, mitmekülgselt arenenud isiksuse kujunemiseks soodsate tingimuste loomine. 

Lapse individuaalse töövõime, vastutusvõime, sihikindluse, eesmärgipärasuse kasvatamine. Muusikaarmastuse, musitseerimisrõõmu, muusikast saadava energia ja toe vastuvõtuoskuse säilitamine. 

Laste kunstilise tunnetuse tekkimisele kaasaaitamine, teadvuse ja tunnetuste vaheliste seoste avastamiseks tausta loomine.

Muusikakooli tööprintsiibid:

Hariduse kompleksne käsitlemine.

Haridusvaldkondade piiride ületamine, seoste loomine erinevate tunnetuste ja teadvuse vahel.

Igasuguse loovuse toetamine ja sihikindel suunamine. 

Individuaalne lähenemine iga lapse arengule, individuaalne õppekava (õppetempo) ja repertuaarivalik, arvestades lapse füsioloogilist kasvamist ja tunnetuslikku arengut.

Muusikaliste maitse-eelistuste kujunemise suunamine tasakaalus tehniliste oskuste arenemiseks vajaliku võtetebaasi arendamisega. 

Mõtestatud kultuuri-, ajaloo-, religioosse tunnetuse tekkimise toetamine.

Tõsine, väärikas, partnerlik suhtumine õpilastesse: õpetusprotsess on vastastikune, ka õpetaja õpib õpilaselt. Lapsed musitseerivad koos õpetajatega tõsiseltvõetavate partneritena. 

Vanalinna Muusikamaja ja VHK Muusikakooli juures tegutsenud stuudio Vaikuse Muusika alustas tegevust 1992. aasta jaanuaris Tõnu Sepa juhatusel (esialgu küll mitte selle nime all). Stuudio nimest lähtuvalt on algusest peale fookuses olnud muusika, mis nõuab suurt keskendumist ja süvenemist. Algusaastail oli stuudiol vähe nii pille kui õpilasi, ent hinnalisim vara – Vaikuse Muusika meetod – hakkas end ilmutama juba tollal. Tänaseks on see küllaltki terviklik ja detailne meetod end lõplikult tõestanud. Stuudiost on välja kasvanud terve hulk omanäolisi, ka improvisatsioonivõimelisi muusikuid.

Parimatel päevadel on stuudios olnud õpilasi ja täiskasvanuid üle viiekümne. Praeguseks on stuudiol kasutada tõenäoliselt Eesti suurim vanade pillide kollektsioon ja hea noodikogu. Mõistagi ei ole stuudio kontsertansambel ja seetõttu on kontsertsaalidele eelistatud kirikuid, festivale ja ka restorani Olde Hansa. Meistriklass töötab vanade traditsioonide eeskujul. Süvendatult õpetatakse vana- ja vaimulikku muusikat. Muusika õppeained on võimalikult seotud. Põhiline on ansamblitegevus – kuni 6 tundi nädalas. Võimalus on saada heaks ansamblistiks, kuid ka solisti kalduvusega noor saab ettevalmistuse edasiõppimiseks.