VÄRAVAMÄNGU ALGATUSEST JA AJALOOST
Väravamäng kuulus Tallinna Vanalinna Muusikamaja juurde alates aastast 1986/87 üle kümne aasta. Algatajateks olid Mikk Sarv, Ott Sandrak, Jaak Johanson, Linnamuusikud ja paljud teised, kes olid Muusikamaja rajamise juures. Mängu käigus käidi Vanalinna Päevade ajal, ööl vastu pühapäeva regilaule lauldes läbi kaheksa väravakohta Tallinna linnamüüris. Iga värava juures mängiti eri ajastute muusikat ja ajaloolane Ott Sandrak jutustas läbi aegade toimunud lugusid.
Ringkäik algas Vanalinna Muusikamajast vastupäeva piki linnamüüri Väikese Rannavärava juurde kirdes, sealt edasi Suurde Rannaväravasse põhjas, sealt Nunneväravasse loodes, Pika jala väravasse läänes, Lühikese jala väravasse edelas, Harju väravasse lõunas, karjaväravasse kagus ja Viru väravasse idas.
Sai valitud põhjaranniku variandid müütilistest regilauludest:
SUUR TAMM
SUUR HÄRG
HANED KADUNUD
SÕJAMEES
TÄHEMÕRSJA
EMA HAUAL
MEHETAPJA
LOOMINE - VIRU SEPP
Nii kõnniti lauldes, jutustades, pilli mängides ja tantsides läbi kõik ilmakaared. Regilaulud kandsid maarahva pärimust, kosmoloogiat ja igavikulugu - pillimäng ja jutustused Euroopa areneva linnakultuuri ning meie rahva ajalikku elulugu.
Väravamängu üle kümne aasta sisse mahtus Eesti iseseisvumine ja diplomaatiliste suhete taastamine; öölaulupeod 1988 aastal algasid väidetavalt seltskonnast, kes Väravamängult liikus lauldes edasi lauluväljakule. Hiljem rändas Väravamäng üle Eesti: Kolga Muuksi linnamäele, Kohila Loone linnusele, Viljandisse, Haapsallu ja paljudele linnustele, linnamägedele ning hiiepaikadesse. Igal pool võeti aluseks sealsed laulud ja lood.
.............................................
Kirdesuunas on VÄIKE RANNAVÄRAV ja lauluks teel sinna on SUUR TAMM. Siit pääses Vene tänavale, kus olid valdavalt vene kaupmeeste majad. Kirre on hilistalve ja varahommiku suund. Kaugemateks keskusteks on Petroskoi Karjalas ja Murmansk Koola saamide maal.
Põhjaväravaks on SUUR RANNAVÄRAV, kuhu minnakse lauluga SUUR HÄRG. Siit läks tee sadamasse ja sealt edasi Põhjamaadesse ja Euroopasse. Põhja suund on südaöö ja jõuluaja suund. Põhja poole jäävad Helsinki Soomes, Karasjohka Saamimaal ja teisel pool põhjapoolust Tokio ja Jaapan.
Loodeväravaks on NUNNEVÄRAV, selle juurde viib Kuusalust üles kirjutatud laul HANED KADUNUD.. Siit pääses naistsistertslaste kloostrisse. Loodesuund on hilisõhtu ja hilissügise suund. Siit algab uue päeva ja uue aasta loomine. Loodesuuna maadest ja keskustest võib nimetada Saamimaad, Islandit ja Gröönimaad.
Lääneväravaks on PIKA JALA VÄRAV. Sinna minnakse lauluga SÕJAMEES. See oli ametlik sissepääsuvärav Toompeale. Läänesuund märgib päeva lõppu ja sügist, kokkuvõtete tegemist. Läände jäävad Põhjamaade keskused – Stockholm, Oslo, veel kaugemal Inglis- ja Šotimaa.
Edelasuunda LÜHIKESE JALA VÄRAVasse. Esimese väravani liigutakse lauluga TÄHEMÕRSJA ja Toompeal lauldakse EMA HAUALl, mis on üks eesti tuntuimaid regilaule. Ka Toompead arvati olevat Kalevipoja ema Linda hauakünkaks. Ka kõik teised laulud on valitud silmas pidades vanalinna paikadega seotud lugusid ja sündmusi. Väravamängude trajektoorile ja selle kõrvale jäävad ka mitmed vanalinna haljasalad – Tornide Väljak, Musumägi, Skane Bastion jt. Lühikese jala värav ühendas all-linna Toompeaga, maad selle valitsejatega. Edelasuund ilma- ja tuulekaarena on kõige soojem, niiskem ja viljarikkam. Edelasse jäävad Euroopa keskused – Kopenhaagen, Berliin, Brüssel, Pariis.
Lõunasse HARJU VÄRAVasse, Harju tänava otsas minnakse lauluga NEKRUTI PÕGENEMINE. Siit läks maatee Harjumaale ja edasi lõunasse Riiga. Lõunasuund on keskpäeva ja Jaanipäeva suund, kus valgust on kõige enam.
Kagusuunas oli KARJAVÄRAV Suur-Karja tänava juures, kuhu minnakse lauluga MEHETAPJA. Siit läksid linnarahva lehmad-lambad-hobused karjamaadele. Kagu suun on keskhommiku ja hiliskevade suund, kui lehed puhkevad puduel ja rohi hakkab taas haljendama.
Idasse avaneb VIRU VÄRAV, tee Virumaale ja sealt edasi Vadja- ja Ingerimaale, samuti Venemaale Peterburgi. Viru värava juurde viib laul VIRU SEPP. Ida on hommiku, päevatõusu ja varakevade suund.
Regilaulude lauljateks on olnud Vanalinna Muusikamaja, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja teiste koolide üliõpilased ning õppejõud, lisaks teised noorema ja vanema põlvkonna rahvamuusikud. Eeslauljateks-mängijateks on igal teekonna etapil erinevad lauljad-muusikud, liituda võivad kõik...
VÄRAVAMÄNGUDEST on ülevaatlik Raadio Ööülikooli saade ERR-i arhiivist kuulatav siit.