Nora Roosimölder (5. klass) ESNA SÕNUM

Sinu puidust lagunenud seinad

ja veidi kopitanud lõhn

on omamoodi lohutavad.

Tulen tihti eemale linnakärast

Sinu pärast.

Tahan ikka ja jälle

näha sinu koorunud tapeeti ja

Victoria-aegseid seinu.

Mängida häälest ära klaverit,

määrida paberit,

Vaadata seina pealt projektorist filmi,

ujuda allikas,

matkata põlvini lumes

kuni iidse laguneva kabelini.

Süüdata küünlad ja süüa šokolaadi,

mängida peitust ning teha palju muud,

mida olen teinud korduvalt sinu juures.

See on minu rutiin.

Sinust õhkub uhkust ja au,

Aeg lendab,

Oled mulle kallis,

oo, Esna!