Luulet 2010/2011

Eestlase portree

Saskia Puusaar 5T

Eestlase portreed püüdsin joonistada,
mõtteid hakkas jooksma  mitusada.
Kas peaksin  ta sinisilmse tegema
või kuldjuuksed  pähe  lehvima panema?

Mõtteid hakkas jooksma tõesti mitusada,
kuid nüüd mu peas on  üks valikuterada...
Lõpuks sain valmis ühe inimese ma,
kelle näost vastu peegeldub isamaa.

Põsed punaseks tal võõpasin ja
suu tegin suure ning naerva.
Sest selline  üks eestlane peab olema
ei usu, et teistsugust  näinud sa.

Veel viimane pliiatsitõmme peaks
lõpetama pildi eestlasest,
sest see, mida  peame ehtsaks ja heaks,
tuleb ju meist eestlastest, enestest!


Isamaa ja emakeel

Karolin Saar 5T

Minu isal on oma maa,

seda vägevalt valitseb ta.

Mu emal on oma keel,

Minul ei ole ei maad ega keelt,

see eriti ei kurvasta mu meelt.

Sest tean,  et kui ma saan suureks,

on minulgi oma keel

ja niimoodi mõtelda võibki

ju  aina veel ja veel.

Kodukoht

Saara Liis Jõerand 5.kl

Igal lapsel on paik, kus olla.
Kus rõõmu tunda, kurvastada.
Kus kuudis valvab Polla,
ja hea on puhata, olla.

Seal ema küpsetab kooki,
ja laual on õunajookki.
On puid, kus ronida on hea,
neid istutatud terve rea.

On päike, on meri, on heinamaa.
On lilled, maasikad, sirelgi.
See paik on nii helge, nii rõõmus, nii hea,
ei paremat kohta ma tea!

Eesti minu südames
Paula Fritze 6.KL

Tahaks näha lainete vahtu,
tahaks näha sinist merd,
tunda külma tuult,
mis puhuks minema,
kurbuse mult,
tunda, kuis vihm näole
langeb ja mind märjaks teeb,
näha viimast korda veel tähti,
rännates kuuvalgel teel

tahaks näha taevast ja metsa,
tahaks näha lilli ja puid.
tahaks tunda sooja päikest
mu näol ja külma lund.
Tahaks kõike seda näha ükski kord veel.

Lapse mõtteid Eestimaast

Kadri-Liis Raun 6.kl

Jalutan rannal. Paljajalu.

Südames rõõm ja valu.

Laine vastu kive laksatab,

jala all oksake praksatab.

Tunnen meeletut soovi lennata,

Linnuna sini-sinises taevas.

Istuda üksi, ilma õe ja vennata

merel loksuvas laevas.

Eemal vana tamm kasvab,

sealsamas songib siga, rasvas.

Ka inime leiab toidu musta mulla seest

ja selgest, läbipaistvast veest.

Seda kõike leidub Eestimaal,

minu kallil kodumaal.

Tõnu sõnum

Niina Ulfsak 5.kl

Ühel väikesel Tõnul on väikene sõnum,

Mida teistele öelda ei saa,

Ta kannab seda kaasas endaga.

See väikene Tõnu on armas, mu nõbu.

Tema ja ta sõnum ka.

Selle väikese Tõnu väikene sõnum

räägib Eestist, nii kallist kodumaast.

Velle unelaul

Karoliine-Lisette Kõiv 8. kl

„Siin hää, sääl hää, ema süles kõige parem,“ ütles minu veli.

Hällilaulu magusal kõlal magama ta jäigi.

Unes reisis kaugele aega.

Aega, kus elektriga meil ei olnud vaeva.

Seal digitaalsed arvud-numbrid seganud ei olnud meie uneaega.

Seal kaugel-kaugel tukslevat südant ta nägi,

koiduvalguses karjamaalt paistis Suur-Munamägi.

Mäe tagant kostis Muusika.

See tõmbas teda, kutsus kuulama.

Kui külakiige krigin-krägin,

sealt kostis vanaisa rõõmus ägin.

Lugu oli merekaldast,

Saare rahvast, kaunist piigast.

Rohelisest konnapojast, poisiklutt kui kinkis tal.

Ta rääkis mustavast metsatukast,

valgest lumest selle all.

linastes särkides latsekestest,

suvevärvilisest jaaniaast.

Heldimuspisar vaari sädelevaist silmast veeres alla, suunurka.

Sealt peegeldus ta meenutus kui muinasjuturaamatust.

Laias ilmas ekselda me võime.

Sõpru saada, õnne leida.

Kuid alati meil kõrvus, meeles,

et siin oli hää ja seal oli hää

ent ema süles kõige parem.