Millest räägib A. Havard

Kui sa ei käitu nii nagu sa mõtled, siis sa mõtled nii nagu sa käitud. (Pascal)

Oma igapäevases töös juhime nii edukalt kulgevaid kui meist esmapilgul mitteolenevatel põhjustel takerduvaid protsesse.
Juba harjumuspäraseks muutunud tegevust mõtestada püüdes selgub, et otsuste langetamise taga on olulised valikud. Karismaatilisusest ja heast tahtest üksI ei piisa. Millised on need salapärased seosed, mis muudavad õpetaja tegevuse tulemuslikuks, õpetaja oma tööga rahul olevaks, küpseks ka emotsionaalsete otsuste langetamisel?
Arukus, õiglus, enesevalitsemine, julgus on voorused, mis aitavad meid mitte üksnes hästi käituda, vaid ka õigesti „näha“. See, mida me näeme, sõltub sellest, millised me ise oleme.
Iseennast muutes muudame me oma tunnetust maailmast ning eelkõige tunnetust teistest inimestest.
Küpseid otsuseid saab langetada inimene, kes on teadlik oma võimetest ja kohustustest. usub iseendasse, on vastutustundlik, saab teistest aru. Emotsioonaalne küpsus eeldab kontrolli instinktide üle, tasakaalu, enesekontrolli.
Küps inimene on iseseisev, tegudes järjekindel, tema tegevuse motiivid on läbipaistvad, ta on loomulik.
Kui temperament sõltub geneetilistest ja rahvuslikest omapäradest, siis iseloom vabadusest ja sellest, kuidas me iga päev seda vabadust kasutame.
Selleks, et saada heaks, ei piisa üksnes tahtest. Peab tegema palju häid tegusid.
Voorus on harjumus teha igapäevaelus õigeid valikuid.