Kaminamuusika kontsert, mis tähistab J.S. Bachi sünnipäeva ja kevade algust!

Vanalinna Muusikamajas
 

Johann Sebastian Bach (1685–1750)

Süit nr 1 soolotšellole G-duur, BWV 1007

            Prélude

            Allemande

            Courante

            Sarabande

            Menuet I & II

            Gigue

Süit nr 2 soolotšellole d-moll, BWV 1008

            Prélude

            Allemande

            Courante

            Sarabande

            Menuet I & II
            Gigue

Süit nr 3 soolotšellole C-duur, BWV 1009

            Prélude

            Allemande

            Courante

            Sarabande

            Bourrée I & II

            Gigue

Aastatel 1717–1723 tegutses Johann Sebastian Bach kapellmeistrina Kötheni õukonnas vürst Leopoldi teenistuses. Kuna tegemist oli kalvinistliku õukonnaga (kalvinistlikus kirikus ei olnud kunstmuusika au sees), siis ei oodatud Bachilt kirikumuusika komponeerimist, mistõttu ta keskendas oma tähelepanu orkestri- ja instrumentaalkammermuusika loomisele. Seal kirjutas ta suurema osa oma klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeransamblitele, hulga kontserte erinevatele koosseisudele, samuti palju ilmalikke kantaate. Sel perioodil sündisid “Hästitempereeritud Klaviiri” esimene vihik, Brandenburgi kontserdid ning hulk viiulikontserte.

Köthenis on loodud arvatavasti ka tema kuus süiti soolotšellole BWV 1007–1012. Ei ole täpselt teada, keda võis Bach süitide esitajana silmas pidada, ent kindlasti pidi olema tegemist äärmiselt virtuoosse interpreediga – nimelt esitavad Bachi tšellosüidid mängijale väga kõrged nõuded ning seda ka veel tänapäeva standardite järgi. Tollal mängisid Kötheni õukonnaorkestris kaks võimekat tšellisti – Christian Ferdinand Abel, kes oli ühtlasi hinnatud viola da gamba mängija ning Christian Bernhard Linike. Võimalik, et Bach kirjutas oma soolosüidid ühele neist mängijatest.

Bachi süidid on esimesed omalaadsed, mis on loodud tšellole kui soolopillile. Eeskujuks on talle ühelt poolt prantsuse süidi ülesehitus (olulise eelkäijana võib nimetada Sainte-Colombe’i viola da gamba süite ning saksa heliloojate Esaias Reusneri ja Leopold Sylvius Weissi keelpillisüite), teisalt arendab Bach lihtsaid tantsuvorme Corelli viiulisonaatidele ja kontsertidele tüüpilises itaalia sonata gallante stiilis. Soolosüitidest tšellole, BWV 1007–1012 pole säilinud Bachi autograafi; kõige olulisemaks allikaks teoste väljaandmisel on olnud Bachi teise naise Anna Magdalena tehtud koopiad.

Evelin Kõrvits

Aare Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning Toomas Velmeti juures. 1987. aastal saavutas ta II preemia Vabariiklikul keelpillimängijate konkursil. Hiljem täiendas ta end Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris Peeter Paemurru juhendamisel.
Tammesalu on andnud soolokontserte Eestis ja Soomes ning esinenud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestri, Eesti Rahvusmeeskoori, Pärnu Linnaorkestri ja Kotka Linnaorkestri (Soome) solistina. Ta kuulub mitmetesse kammeransamblitesse  (Reval Ensemble, Tobiase Keelpillikvartett, Resonabilis), teeb koostööd paljude eesti interpreetidega ning on olnud Lepo Sumera, Eino Tambergi, Toivo Tulevi, Giovanni Bonato, Märt-Matis Lille jt heliloojate teoste esmaesitajaks.
A.Tammesalu tegutseb ka muusikaprodutsendi ja festivalikorraldajana ning on Eesti Interpreetide Liidu ja Rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu juhatuse liige. Aastast 1997 töötab ta Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis tšelloõpetajana.