Vanalinna Muusikamaja
Muusikamaja alustas tegevust 1986. aasta oktoobris ja on VHK sünnipaik.
Uus tänav on esimene linnamüürirõngas asuvast vanalinnast sõltumatu tänav, mis rajati vastsete bastionide ja vana linnamüüri vahele tekkinud vabale alale 17. sajandil. Muusikamaja on ehitatud tollase kinnistu omaniku, raekantselei nõunik P.v. Wilckeni, tellimusel aastatel 1809-1810. Klassitsistliku kompleksi projekteeris tuntud Soome arhitekt Johan Carl Ludvig Engel, kes oli mõnda aega (1809-1814) Tallinna linnaarhitekt. 1825. aastal ostis hooned Tallinna raad ja asutas siia Tallinna Kroonuapteegi, õuel oli apteegi aed, kõrval apteekri eluruumid, laboratoorium, ladu, tall. 1863.a. kinkis riik hooned Kanuti Gildi aadlidaamide vanadekoduks.
Kontakt:
Krista Citra Joonas: Muusikamaja juhataja; kjoonas@vhk.ee; 53511191
Uus 16c, Tallinn 10111, valvelaud 6996 160, kantselei 6996161
RINGID JA STUUDIOD:
- LOOVUSERINGID. Ainekava: koor, folkloor, kunst, käsitöö, male
Õppemaht vastavalt EHISes kinnitatud õppekavale: 4-8 nädalatundi
Huvikooli ringitasu 2 tundi nädalas 30 eurot kuus
Huvikooli ringitasu 4 tundi nädalas 40 eurot kuus
Huvikooli ringitasu 6 tundi nädalas 50 eurot kuus
- VHK MUDILASKOOR (I-IV klass)
Õp. Imbi Laas ja Ayaka Ueda
Õppetasu (kohatasu) 30 eurot kuus
- VHK LASTEKOOR (V-IX klass)
Õpetajad Evelin Ots-Tennasilm, Maret Poll
Õppetasu (kohatasu) 30 eurot kuus
- INDIVIDUAALÕPE
Õppetasu 37 eurot tund
LAULUSTUUDIO
Individuaalõpe, õpetaja Elo Toodo
Võimalus gümnaasiumi-ealistel tegeleda süvendatult pop- ja jazz-lauluga.
Õppetasu 37 eurot tund
MUUSIKAPROGRAMM
1986. aastal loodud Vanalinna Muusikamaja alusideeks oli hoida ja edasi arendada loomingulist potentsiaali rahvapärimuslikel ja keskaegsetel kristlikel traditsioonidel tuginevate kunsti- ja kultuurifenomenide väärtustamiseks, tutvustamiseks ja loominguliseks edasiarendamiseks.
Muusikamaja programmide loomisel on olnud eesmärgiks ühendada professionaalset kunsti õppeprotsessiga, kuid ka isetegevuse ja klubilise tegevusega ning integreerida eri põlvkondi.
- VHK MUUSIKAPROGRAMM ühendab nelja alaprogrammi (vanamuusika, folkloor, koolimuusika, muusikakool) ning VHK allüksuste (põhikool,gümnaasium, Muusikamaja, Muusikakool, lasteaed) muusikaõpetajaid, koorijuhte ja koolide juhatajaid. Kogunetakse kord kuus ettevalmistamaks
VHK ühisüritusi, muusikaelu ja kontserttegevust, kogunemisi, õppekavasid jms.
- VARAJASE MUUSIKA PROGRAMM
Teostub peaasjalikult pidevas tsunftilaadses õppe- ja loometöös ning traditsiooniliste kirikukalendri tähtpäevade muusikalises ettevalmistamises.
Juhib Taivo Niitvägi
- FOLKLOORIPROGRAMM
Erinevaid põlvkondi ja rahvatraditsioone hoidvad tegevused: folkloori- ja muusikaringid, Kaminamuusika kontsertsari, Tantsuklubi ja Arhailise Meestelaulu Selts ning rahvakalendri tähtpäevade tähistamised.
Juhib Eve Padar
- KOOLIMUUSIKA AINESEKTSIOON
Juhib Imbi Laas
Juhib Karin Veissmann
Juhib Maria Peterson
Klubiline tegevus:
- Kaminamuusika kontserdisari Kultuurkapitali toetusel.
Kakskümmend aastat Kaminamuusikat - 2016
Kontserdisari Kaminamuusika sai alguse 1996. aasta juunis Tallinna Vanalinna Muusikamajas (Uus tn.16), kus 1987.aasta sügisel oli loodud algkool innovaatilise õpetamissuunaga (poiste ja tüdrukute klassid eraldi, tutvumine Montessori ja Steineri pedagoogikaga jne). Majas toimus laste huviringide tegevus (M.Sarv, C.Roose, J.Johanson jt) ning huviringide raames ka pilliõpe.
Varajane muusika oli üks uuendus, mis õppeprotsessi sisse toodi. Alustati klavessiini õpetamisega (Anne Tüür, Marju Riisikamp, Ingrit Vooglaid). Koolil oli Lindholmi vabriku spinett ning Ingrit Vooglaid andis oma klavessiini (meister Peeter Talve) kooli kasutusse. Aastal 2002 soetati koolile hollandi meister Joop Klinkhameri klavessiin. Sel ajal õpetas klavessiini juba ka Ene Nael, kes on tänaseks saavutanud märkimisväärseid tulemusi.
Kaminamuusika sari võrsus idee tasandil tegelikult õpilaskontsrtidest, kus lisaks lastele esinesid koos tegevmuusikutest õpetajad – üks eeldusi VHK huviringides õpetamiseks. Vaba koosmusitseerimine, usaldav õhkkond, muusikat ja heliloojaid tutvustavad lühitekstid kontserdi ajal – kõik see oli tol ajal küllaltki revolutsiooniline muudatus.
Muusikamaja seinte vahel hakkasid arenema mitmed tänaseks elujõulised institutsioonid: Viljandi Pärimusmuusika Keskus, Varajase muusika keskus EMTAs (avati 2015.a.), Theatrum jpt.; samuti mitmed ansamblid nagu Rondellus, Cantores Vagantes, Saltatores Revalienses, Linnamuusikud jne. Muusikamajja kogunes aastakümnete jooksul tohutu vaimse potentsiaaliga õpetajaskond, siin oli otsekui VHK süda ja ajutrust, eesotsas Kersti Nigeseni ja Taivo Niitvägiga.
Kontsert Vanalinna päevade ajal pealkirjaga “Me tuleme renessansist” oli üks olulisi verstaposte Kaminamuusika sarja sünni juures. Kontserdi muljetavaldav nimi iseloomustab ühtlasi kogu tolleaegse õpetajaskonna meelsust, entusiasmi, hoogu. Tantsud ja kontserdi ülesehituse seadis kokku Zoja Mellov ning kontserdil osales suur hulk eesti muusikuid: Karl Nieler, Reet Sukk, Taavi-Mats Utt, Taivo Niitvägi, Maria Staak jne. Lembit Petersoni lavastus “Aucassin ja Nicolette” oli samuti üks esimesi ja olulisemaid sündmusi maja ajaloos. Sellele järgnes veel suur hulk etendusi, näit. Tšehhovi näidendite põhjal, juhendajaiks Jaan Rätsep ja Juhan Viiding.
Vanalinna päevade ajal oli Muusikamaja traditsiooniliselt puupüsti rahvast täis.
Kontsertidel sekundeeris sageli näituse osa: Õie Tilk (kalligraafia), Jarõna Ilo (pliiatsijoonistus) jt. Seltskondlik osa Muusikamaja salongis pärast iga Kaminamuusika kontserti oli samuti uudne ilming.
Muusikamaja on tihedalt seotud Theatrumi algusaastatega. See oli suur potentsiaal, mis võimaldas kontsertidele lisada ka sõnalise osa, osalejaiks Lembit Peterson, Marius Peterson, Leino Rei, jpt. K.Ristikivi “Mõrsjalinik”, B.Pascal “Mõtteid” (kontsert “Meelelahutuse kunst”; pantomiimietendus lastele “Saabastega kass”, nimiosas prantsuse miim. Sagedased esinejad olid Sofia Joons, Mikk Sarv, Arne Rütter, Celia Roose, Jaak Johanson.
Esimestel Kaminamuusika kontsertidel esinesid sageli Maria Staak, Anne-Liis Poll, Kaia Urb, Uku Joller, Piret Kreek, ansamblid Cantores Vagantes, Rondellus ja Saltatores Revalienses. Viimane tutvustas Virve Kurbeliga eesotsas ajaloolist tantsu. Praegu õpetab Kurbel seda ainet EMTAs.
Läbi aastate on olnud erilisi külalisesinejad: Urmas Sisask “Tähistaeva tsükkel” autori esituses klaveril, Robert Jürjendal, Anto Pett, Jaan Arder, Veiko Kiiver, Imre Eenma, Tõnu Jõesaar, Peeter Klaas, Taniel Kirikal, Toomas Volkman, Teele Jõks, ansambel Väike ring, Ivan Monighetti, Linnamuusikud, Ants Nuut, Peeter Sarapuu, perekond Järvid, perekond Meibaumid, Kaia Urb, Marcin Bornus jt.
Praegu on Muusikamajal olemas orel.
Muusikamaja direktorid Piret Bristol ja Aive Sarapuu andsid kooli ja kontserdikorralduse töösse suure panuse. Nende algatatut jätkas Sirje Voitka, praegu juhatab Vanalinna Muusikamaja Krista Citra Joonas.
Teksti koostas Marju Riisikamp
RUUMIDE ÜÜRIMINE KONTSERDIKS jms
VANALINNA MUUSIKAMAJAS on suurepärase akustikaga, kaunis kaminaga saal (ca 80-inimesele); salong ja seminariruum (10-20 inimesele)
Olete oodatud (eriti nädalavahetustel ja suvel) korraldama Muusikamajas kursusi, seminare, vastuvõtte, kontserte, pidusid (pulmad, juubelid).
Hind 50 eurot tund