Isiklikud vahendid
Oled siin: Algus Muusikakool Muusikaliste võimete avaldumise testist

Muusikaliste võimete avaldumise testist

MUUSIKALISTE VÕIMETE TEST

Oleme VHK Muusikakoolis veendunud, et iga laps on musikaalne. Seega peaks ideaalolukorras olema igale lapsele loodud ka tingimused ja vajadusel juhendamine muusikaliseks eneseväljenduseks. Paraku esitavad nii kooli füüsilised võimalused (ruumipuudus), finantseerimine, aga samuti süvendatud õppekavade maht teatud raamid, mis sunnivad muusikakooli läbi viima muusikalise võimekuse teste, piiritlemaks VHK muusikakooli I klassis õppima asuvate laste arvu 10-15 poisiga ja 10-15 tüdrukuga.

      Muusikalise võimekuse test ei määratle lapsi musikaalseteks ja ebamusikaalseteks, laste muusikalised võimed avalduvad erinevalt ja erinevas vanuses. See on ka üheks põhjuseks, miks vaatleme poisse ja tüdrukuid eraldi. Eelkõige avaldub muusikalise võimekuse testis see, kui suur roll ja osakaal on muusikal olnud lapse varajases kasvukeskkonnas. Muusikaõpingud on alati kogu perekonna ühine ettevõtmine, seetõttu on lapse muusikalise eneseväljenduse testimine muusikakooli jaoks informatiivne lapse tulevaste muusikaõpingute sihipärasuse, jätkuvuse ning lapsevanemate toetuse ja kaasalöömise prognoosimiseks. Eelnevate aastate kogemuse ja mitmete maailmas läbiviidud uuringute põhjal võime väita, et lapse varajane suunamine muusikastuudiotesse ja -ringidesse ei korva ligilähedaseltki koduõhkkonnas last ümbritsevat helidemaailma – koos lapsega laulmist, hea muusika väärtustamist ja kuulamist jne.

    VHK Muusikakoolis kasutatav test on aste-astmelt tõusva keerukusega, väga lihtsatelt, mängulistelt helide ja rütmide järeleaimamiselt minnakse tasapisi komplitseeritumatele. Seega pakub test igale lapsele õnnestumisrõõmu, muutudes lapsele märkamatult nõudlikumaks, olles samas õpetajatele informatiivne lapse muusikaõpingute ja pillivaliku planeerimisel. Kõik ülesanded jäävad meie lääne muusikakultuuri helikeskkonna- ja meloodikaga harjunud kõrvale omasesse raami. Ehkki testi kuulavad taustal mõned õpetajad (koorijuhid ja muusikateooriaõpetajad), püüame säilitada lapsele mõnusa, mängulise õhkkonna, kus ta saaks, tahaks ja julgeks väljendada end võimalikult vabalt.

 *Ette tuleks valmistada antud valikust üks laul: "Mu koduke", "Lapsed, tuppa!", "Kiisu läks kõndima", "Kevadel (Juba linnukesed)", "Hanepojad". Ettelaulmiseks piisab ühest salmist. Noote saab siit

 *Rütmi plaksutamine. Algab väga lihtsatest kujunditest, minnes tasapisi keerulisematele, ka sünkopeeritutele. Rütmikujundite järele plaksutamise ajal peab jälgima, et laps säilitaks õpetajaga sama tempo (meetrumi).

 *Intervallide ja kolmkõlade kuulamine ning järele laulmine. Õpetaja mängib klaveril kaks või kolm heli, laps ütleb, mitu heli kõlab ja laulab neid noote siis ka järele.

 *Meloodiate järele laulmine. Õpetaja laulab ette meloodiaid, väga lihtsatest keerukamateni. Laps laulab neid järele. Oluline on tähele panna duuri ja molli (mažoori ja minoori, rõõmsa ja kurva) eristamist.

Test määrab lapse musikaalsuse avaldumise, küpsemise ja arengujärgu sellel antud ajahetkel. Kõige meelsamini me ei korraldaks mingeid musikaalsuskatseid, vaid võimaldaks igale lapsele soovi korral muusikaõpinguid. Paraku on lisaks eelpoolmainitud muusikakoolivälistele katsete korraldamise põhjustele veel üks aspekt, miks me testime muusikalisi eeldusi – muusikakoolide üleriiklik küllalt nõudlik õppekava. Muusikaliste eelduste testimisega püüame vältida lapsele üle jõu käivate ülesannete asetamist, VHK algkooli ja Miikaeli Ühenduse Keeltekeskuse õppekoormusele muusikakooliõpingute koormuse lisamine on võimalik juhul, kui laps suudab võtta muusikakoolitundides pakutavat omaks mängulise kergusega, kui muusikakooliõpingud ei loo lapsele olulist vaimset lisakoormust. Seetõttu vaatleme me VHK I klassi nimekirju koostades muusikaliste eelduste testi parameetreid alati koos VHK kooliküpsuskatsete ja uuringute andmetega. Muusikaliste erivõimetega, kuid mitte veel kooliküpse lapse suunamine täisprogrammilisse õppesse mitmes koolis korraga osutab karuteene lapsele.

Muusikakooli katsed toimuvad samaaegselt põhikooli tutvusuuringutega jaanuaris ja veebruaris.

Sisseastumiskatsete põhjal teeb komisjon ettepanekud VHK vastuvõtukomisjonile laste osas, kes võiksid tutvusuuringute põhjal VHK Põhikooli nimekirja arvamise puhul alustada õppetööd nii VHK Põhikoolis kui ka VHK Muusikakoolis.

 

Karin Veissmann

VHK Muusikakooli juhataja

karin@colleduc.ee

Tegevused dokumentidega