Mihklipäeva mõtted VHK 35.sünnipäeva aastal

Hea koolipere!

Sel aastal tähistame 35 aasta möödumist Vanalinna Hariduskolleegiumi rajamisest.  35 aastasena ei saa inimestki lugeda vanaks, rääkimata siis koolist.  Ometi on selle 35 aastaga elukorraldus ja  hüvede jaotus maailmas  pea tundmatuseni muutunud.  Püsivaks, põlvkondade üleseks väärtuseks on ja jääb vanemlik hool, mis vabanemisootuses Eestis ajendas meie põlvkonna kooli luues ise enda laste kasvatuse üle otsustama.

35 tegevusaasta jooksul oleme vanematena jätkuvalt seadnud oma kooli ette uusi ülesandeid. Kasvanud on kogukond, kellele laste tarvis on oluliseks osutunud kristlikule väärtussüsteemile tuginev kasvukeskkond. Nii on klass klassi kaupa VHK kasvanud põhikoolist gümnaasiumiks. Meie vanemaskonna toel on ellu kutsutud uued kristlikke kasvatuspõhimõtteid jagavad väiksed koolid. On tekkinud üheskoos lahendusi otsiv ja koos töötav koolide võrgustik.

Kool, mis teenib perekondi ja kogukonda, seab enda ette ülesande otsida lahendusi erinevate vajadustega ja annetega laste jaoks. Sel teel kujuneb vanemate vaatenurk, hoolivus ja kogemus väärtuseks, mis toob neid sageli pedagoogide ridadesse.  Kui arvestada laste eripära, siis rutiinsetest lahendustest ei piisa ja nii on kooli osaks olla oma otsingutes jätkuvalt dialoogis vanemate ja Loojaga.

Erinevate annetega lapsed täiendavad üksteist ja loovad suheldes rikkaliku arengukeskkonna, mida üksnes õppekavapõhiselt üles ehitada poleks võimalik. Lapse kasvades aktualiseerub mitte ainult tema eripära, vaid ka see, kelleks ta on selles maailmas kutsutud. Luua kogukonna lastele keskkond kutsumuseotsinguks ja leidmiseks on suureks väljakutseks gümnaasiumile.

Vanalinna Päevade algusmõtiskluste raames kujustus mõte kultuuripärandit hoidvast hariduslinnakust vanalinnas. Tänaseks  ei ole meie vanalinn taandunud mitte ainult mänguliseks meelelahutuskekuseks:  siin toimetavad meie oma lapsed ja noored, siia on asja vanematel ja vanavanematel.  See noore elu hingus  vormub kultuurieluks ja -järjepidevuseks, mis ühest küljest ilmestab vanalinna külaliste jaoks ja teisest küljest toetab vanalinna püsimist toimiva elukeskkonnana.

Muusikamaja algusaastatest käivitunud kunsti-, muusika- ja teatriringidest on kasvanud välja omaette koolid,  mille ümber isegi  koroonapiirangute tingimustes toimib kultuurielu.

Kaks viimast aastat on olnud väljakutseks meile kõikidele. See aeg on näidanud, et püsiväärtuste hoidmiseks tuleb julgeda ümber mõtestada harjumuspärast. Seda nii koolis kuid küllap ka perede elukorralduses.

Muidugi oleks hea kui saaks aega tagasi pöörata, aga tavaliselt see nii ei juhtu. Selle kooliaasta alguses on meil   siiski koroona tõttu suhteliselt vähe häireid olnud, küll aga on olnud palju puudumisi seoses erinevate viirushaigustega. Kaks eelmist koroona aastat näitasid, et nii koolis kui kodus peame rohkem tähelepanu pöörama planeerimisoskusele, meelekindluse, enesedistsipliini ja enesereflektsiooni edendamisele ning elumõtestavate lähisuhete hoidmisele.  Uusi väljakutseid esitavas maailmas on need  eluks olulisemad oskused  kui see, mida tavapäraselt oluliseks peame koolis õpetada.

Keeruline aeg on toonud ka välja siiski uusi võimalusi:  eelmisel aastal olid meil piiratud võimalused kultuurieluks, aga rohkem kui kunagi varem erinevate konkursside võitjaid. Lastel oli aega süvenemiseks ja oli neid, kes leidsid selleks motivatsiooni. Paraku anne, mis  õitseb vaid iseendale ega saa peegelduda keskkonnas, lõpuks ikkagi kärbub. Loodame, et leiame jõudu  kultuurielu teisenemiseks nii, et  masse ühendavate  iidolite ja kultuuri suursündmuste kõrval aktualiseeruvad anded peredes, käivituvad klassi- ja kodukontserdid ja -etendused luues rikka lokaalse kultuurielu.

Need on arutlused, milles ootame Teid osalema, probleemid mis suunavad  uutele otsingutele.

Õnnistatud Mihklipäeva soovides

Kersti Nigesen

VHK asutaja ja direktor