Isiklikud vahendid
Oled siin: Algus Muusikamaja Püha Katariina kirikus esietendus 10. novembril Theatrumi uuslavastus, Paul Claudeli "Maarja kuulutamine".

Püha Katariina kirikus esietendus 10. novembril Theatrumi uuslavastus, Paul Claudeli "Maarja kuulutamine".

Lavastust mängitakse sel sügisel vaid kuuel õhtul: 10., 12., 14., 17., 22. ja 26. novembril kell 18.00 Püha Katariina kirikus

Möödunud sajandi prantsuse teatri üks enimmängitud näidendeid “Maarja  kuulutamine” on müsteerium nelja vaatuse ja proloogiga, mis leiab  aset Jeanne d’Arci aegsel Prantsusmaal või ka “tinglikus keskajas”.

* * *

Violaine: Oh küll see maailm on ilus ja küll ma olen õnnelik!
Pierre de Craon: Oh! Küll see maailm ja on ilus ja küll ma olen õnnetu!
Violaine: Kuulake ometi, linnamees!
Kas kuulete, seal üleval kõrgel, see pisike laulev hing?
Pierre de Craon: See on ju lõoke!...


Combernon, kus toimub näidendi tegevus, on Monsanvierge´i mäel asuva nunnakloostri lään – “vaba maa”, mille peremeheks on Anne Vercors, kelle esivanemad said oma valduse vahetult ühelt esimestest frankidemaa pühakutest. Ümbritsev maailm on purunemas, olemise keskpunkt kaob. Claudeli sõnade kohaselt “on ära võetud kõrguse kaal, millel kõik püsib”, seetõttu on kõik paigalt nihkunud, kõigub ja põrkub omavahel kokku; igaüks eelistab elada vaid iseenda jaoks selles julmas maailmas. “Inimesed on jäänud ilma Isata”. Combernoni muistne suur-talu on nagu saar või laev keset ajaloolist veeuputust – "tema üle on ainult Jumal, nii nagu ka Prantsusmaa Kuninga üle”. Kuid ärevus tungib ka siia: vana isa teeb kodustele teatavaks ootamatu otsuse: ta jätab maha maja ja suundub elu kaotatud keskpunkti – Issanda Haua – otsingule, Pühale Maale. Lahkudes usaldab ta vanema tütre, tasase Violaine´i, talupoeg Jacques Hury´le, kes teda armastab. Kuid noorem õde, ”mõrkjas Mara”, armastab omakorda Jacques´I, ega loobu oma soovist talle mehele minna...

* * *

Tähtsad teemad on näidendis inimese kutsumus, armastus ja armukade rivaalitsemine, ohverdamine ja pühitsus.

“See on kindlalt üks minu loomingu tippe “, mis sisaldab mitmeid  aspekte peaaegu kõigist minu loomingulistest võimetest,” ütleb Paul  Claudel näidendi kohta. “Maarja kuulutamise” saamisloost on ta rääkinud järgmist: "Ma olin kahekümne kolme või kahekümne nelja aastane, kui sain esimese inspiratsiooni selle teose loomiseks. Sel hetkel elasin ma oma maakodus Tardenois's; "Maarja kuulutamise" originaalversioon pärineb aastast 1892; ma panin sellesse näidendisse kõik oma lapseunistused, see oli täis melanhoolseid impressioone ja väga armsaid kujundeid.

1899. aastal läksin Hiinasse ja 1901. aastast pärineb selle näidendi teine versioon, mis ilmus kirjastuses Mercure Prantsusmaal, pealkirja all "Neiu Violaine" – tegelased jäid samaks, kuid eelmises variandis leeprahaige Violaine oli sel korral pime;  ja lõpuks filosoofiline ja müstiline osa näidendis oli süvendatud."

"Palju hiljem Prahas, Emmause kloostris, sain täiesti erilise mulje osaliseks, mis pani mind seda näidendit uuesti kätte võtma. Ma kirjutasin ta ümber ja tegin sellest hoopis teise näidendi, mida täidab liturgia ja “keskaegne usk”. Sellest sai "Maarja kuulutamine".

Claudel on näidendi teemasid ja tegelaskujusid varieerides seda mitmel korral redigeerinud ja ümber  kirjutanud. Theatrumi lavastuse aluseks on näidendi viimane  redaktsioon, mille on uuslavastuse tarvis tõlkinud Tõnu Õnnepalu.

Theatrum toob näidendi “Maarja kuulutamine” Lembit Petersoni  lavastuses lavale novembrikuus Püha Katariina kirikus.  Osades: Maria Peterson, Rain Simmul (Tallinna linnateater), Laura  Peterson (Vanemuine), Lembit Peterson,  Mare Peterson, Andri Luup ja teised. Lavakujundaja Andres Koort, kostüümikunstnik Pille Jänes, valkuskunstnik Martin Makarevitš, helikujundaja Marius Peterson.

* * *

Näidendi autor Paul Claudel (1868-1955) on üks olulisemaid prantsuse luuletajaid ja näitekirjanikke, diplomaate ja ühiskonnategelasi. Villeneuve-sur-Fere'is sündinud Claudel asus õppima Pariisi  poliitiliste õpingute instituuti ja valis benediktiini kloostrisse
astumise asemel diplomaadikarjääri, töötades diplomaadina üle kogu  maailma. Nooruses Rimbaud' ja sümbolistide luulest mõjutatud Claudel  kirjutas ainulaadses värsistiilis, kasutades pikarealist, külluslikku  riimistamata vabavärssi, nõndanimetatud “Claudeli värssi”. Religioossete ja poliitiliste vaadete poolest võiks paralleeli  tõmmata ka Claudeli ja T. S. Elioti vahele.

* * *

Kuulamist: Heliline teadaanne esietendusest
http://www.theatrum.ee/audio/teadaanded/2008_11_10_theatrum_maarjakuulutamine_esietendus.mp3

Lugemist:
Lühiintervjuu Lembit Petersoniga (Tiiu Laks, EPL 1.11.2008)
http://www.epl.ee/artikkel/446958
"Armastus, surm ja rasked valikud" (Eva Kübar, Postimees 6.11.2008)
http://www.postimees.ee/?id=46670

Vaatamist (videolõike seoses Paul Claudeliga):
http://ina.fr/archivespourtous/index.php?vue=notice&from=fulltext&full=claudel%2C+marguerite&num_notice=2&total_notices=4
http://ina.fr/archivespourtous/index.php?vue=notice&from=fulltext&full=claudel&num_notice=3&total_notices=121

Autorist lähemalt:
http://www.paul-claudel.net/

* * *

Sügisel on uuslavastus kavas vaid  kuuel õhtul:
10., 12., 14., 17., 22. ja 26. novembril kell 18.00 Püha Katariina kirikus

Pileti hind 190.-/140.-. Gruppidele (11 inimest ja enam) 180.-/130.-
Piletid müügil Theatrumi kaasas, Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.
Info piletite müügi kohta gruppidele Theatrumi kassast
(E-R 10-17, tel. 6 446 889, theatrum@theatrum.ee)

Ootame Teid!
Lugupidamisega
THEATRUMi trupp
www.theatrum.ee

Tegevused dokumentidega