Püha Katariina kirikus esietendus 10. novembril Theatrumi uuslavastus, Paul Claudeli "Maarja kuulutamine".
Lavastust mängitakse sel sügisel vaid kuuel õhtul: 10., 12., 14., 17., 22. ja 26. novembril kell 18.00 Püha Katariina kirikus
Möödunud sajandi prantsuse teatri üks enimmängitud näidendeid
“Maarja kuulutamine” on müsteerium nelja vaatuse ja proloogiga,
mis leiab aset Jeanne d’Arci aegsel Prantsusmaal või ka
“tinglikus keskajas”.
* * *
Violaine: Oh küll see maailm on ilus ja küll ma olen õnnelik!
Pierre de Craon: Oh! Küll see maailm ja on ilus ja küll ma olen
õnnetu!
Violaine: Kuulake ometi, linnamees!
Kas kuulete, seal üleval kõrgel, see pisike laulev hing?
Pierre de Craon: See on ju lõoke!...
Combernon, kus toimub näidendi tegevus, on Monsanvierge´i mäel asuva
nunnakloostri lään – “vaba maa”, mille peremeheks on Anne Vercors,
kelle esivanemad said oma valduse vahetult ühelt esimestest frankidemaa
pühakutest. Ümbritsev maailm on purunemas, olemise keskpunkt kaob.
Claudeli sõnade kohaselt “on ära võetud kõrguse kaal, millel kõik
püsib”, seetõttu on kõik paigalt nihkunud, kõigub ja põrkub omavahel
kokku; igaüks eelistab elada vaid iseenda jaoks selles julmas maailmas.
“Inimesed on jäänud ilma Isata”. Combernoni muistne suur-talu on nagu
saar või laev keset ajaloolist veeuputust – "tema üle on ainult Jumal,
nii nagu ka Prantsusmaa Kuninga üle”. Kuid ärevus tungib ka siia: vana
isa teeb kodustele teatavaks ootamatu otsuse: ta jätab maha maja ja
suundub elu kaotatud keskpunkti – Issanda Haua – otsingule, Pühale
Maale. Lahkudes usaldab ta vanema tütre, tasase Violaine´i, talupoeg
Jacques Hury´le, kes teda armastab. Kuid noorem õde, ”mõrkjas Mara”,
armastab omakorda Jacques´I, ega loobu oma soovist talle mehele
minna...
* * *
Tähtsad teemad on näidendis inimese kutsumus, armastus ja armukade
rivaalitsemine, ohverdamine ja pühitsus.
“See on kindlalt üks minu loomingu tippe “, mis sisaldab mitmeid
aspekte peaaegu kõigist minu loomingulistest võimetest,” ütleb
Paul Claudel näidendi kohta. “Maarja kuulutamise” saamisloost on
ta rääkinud järgmist: "Ma olin kahekümne kolme või kahekümne nelja
aastane, kui sain esimese inspiratsiooni selle teose loomiseks. Sel
hetkel elasin ma oma maakodus Tardenois's; "Maarja kuulutamise"
originaalversioon pärineb aastast 1892; ma panin sellesse näidendisse
kõik oma lapseunistused, see oli täis melanhoolseid impressioone ja
väga armsaid kujundeid.
1899. aastal läksin Hiinasse ja 1901. aastast pärineb selle näidendi
teine versioon, mis ilmus kirjastuses Mercure Prantsusmaal, pealkirja
all "Neiu Violaine" – tegelased jäid samaks, kuid eelmises variandis
leeprahaige Violaine oli sel korral pime; ja lõpuks filosoofiline
ja müstiline osa näidendis oli süvendatud."
"Palju hiljem Prahas, Emmause kloostris, sain täiesti erilise mulje
osaliseks, mis pani mind seda näidendit uuesti kätte võtma. Ma
kirjutasin ta ümber ja tegin sellest hoopis teise näidendi, mida täidab
liturgia ja “keskaegne usk”. Sellest sai "Maarja kuulutamine".
Claudel on näidendi teemasid ja tegelaskujusid varieerides seda mitmel
korral redigeerinud ja ümber kirjutanud. Theatrumi lavastuse
aluseks on näidendi viimane redaktsioon, mille on uuslavastuse
tarvis tõlkinud Tõnu Õnnepalu.
Theatrum toob näidendi “Maarja kuulutamine” Lembit Petersoni
lavastuses lavale novembrikuus Püha Katariina kirikus. Osades:
Maria Peterson, Rain Simmul (Tallinna linnateater), Laura
Peterson (Vanemuine), Lembit Peterson, Mare Peterson, Andri Luup
ja teised. Lavakujundaja Andres Koort, kostüümikunstnik Pille Jänes,
valkuskunstnik Martin Makarevitš, helikujundaja Marius Peterson.
* * *
Näidendi autor Paul Claudel (1868-1955) on üks olulisemaid prantsuse
luuletajaid ja näitekirjanikke, diplomaate ja ühiskonnategelasi.
Villeneuve-sur-Fere'is sündinud Claudel asus õppima Pariisi
poliitiliste õpingute instituuti ja valis benediktiini
kloostrisse
astumise asemel diplomaadikarjääri, töötades diplomaadina üle
kogu maailma. Nooruses Rimbaud' ja sümbolistide luulest mõjutatud
Claudel kirjutas ainulaadses värsistiilis, kasutades pikarealist,
külluslikku riimistamata vabavärssi, nõndanimetatud “Claudeli
värssi”. Religioossete ja poliitiliste vaadete poolest võiks
paralleeli tõmmata ka Claudeli ja T. S. Elioti vahele.
* * *
Kuulamist: Heliline teadaanne esietendusest
http://www.theatrum.ee/audio/teadaanded/2008_11_10_theatrum_maarjakuulutamine_esietendus.mp3
Lugemist:
Lühiintervjuu Lembit Petersoniga (Tiiu Laks, EPL 1.11.2008)
http://www.epl.ee/artikkel/446958
"Armastus, surm ja rasked valikud" (Eva Kübar, Postimees
6.11.2008)
http://www.postimees.ee/?id=46670
Vaatamist (videolõike seoses Paul Claudeliga):
http://ina.fr/archivespourtous/index.php?vue=notice&from=fulltext&full=claudel%2C+marguerite&num_notice=2&total_notices=4
http://ina.fr/archivespourtous/index.php?vue=notice&from=fulltext&full=claudel&num_notice=3&total_notices=121
Autorist lähemalt:
http://www.paul-claudel.net/
* * *
Sügisel on uuslavastus kavas vaid kuuel õhtul:
10., 12., 14., 17., 22. ja 26. novembril kell 18.00 Püha Katariina
kirikus
Pileti hind 190.-/140.-. Gruppidele (11 inimest ja enam)
180.-/130.-
Piletid müügil Theatrumi kaasas, Piletilevi ja Piletimaailma
müügikohtades.
Info piletite müügi kohta gruppidele Theatrumi kassast
(E-R 10-17, tel. 6 446 889, theatrum@theatrum.ee)
Ootame Teid!
Lugupidamisega
THEATRUMi trupp
www.theatrum.ee