Eesti Vabariigi aastapäeva aktus toimus reedel, 18. veebruaril kell 14.00 Metodisti kirikus
Peaproovid: buss esinejatele väljub 12.30 , proovid alates 13.00.
13.30 väljub õpilastele tellitud buss Mere puiesteelt.
Õpilastel palutakse aktusele tulla pidulikus koolivormis või rahvariietes.
AKTUSE KAVA
Fr. Pacius “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”
- Aktuse avab Urmo Uiboleht
- Iseseisvusmanifesti ettelugemine, esitavad Johanna Aus ja Joonas Mattias Sarapuu (X teatriklass, juhendaja Tõnis Rätsep)
- Pidupäeva kõne LAGLE PAREKILT
Kadri Hunt “Lauljaks loodud”, esitab Püha Miikaeli Poistekoor, dirigent Kadri Hunt
- A.H. Tammsaare “ Truudus”, esitab Priit Põldma (X teatriklass, juhendaja Tõnis Rätsep)
Vanalinna Muusikamaja Tütarlastekoori ettevalmistuskoor (I-III klass), dirigent Kaiu Põld
- VHK omaloomingukonkursi auhindade kätteandmine (kirjandus)
Rein Rannap “Maateadus”, esitavad Püha Miikaeli Poistekoor ja ettevalmistuskoor, dirigent Jana Perens
- VHK omaloomingukonkursi auhindade kätteandmine (kunst ja käsitöö)
Tõnis Mägi “Ilus oled isamaa”, esitab Gümnaasiumi Kammerkoor, dirigent Pille Raitmaa
- VHK omaloomingukonkursi auhindade kätteandmine (muusika)
Ülo Vinter “Laul Põhjamaast”, esitavad VHK ühendkoorid, dirigent Imbi Laas
Juhan Aavik “Hoia Jumal Eestit”, kontsertmeister Andres Lemba
Omaloomingukonkurssi toetavad auhindadega: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Kontsert, Tallinna Filharmoonia, Tallinna Linnateater, Rahvusooper Estonia, Vanemuine, VAT Teater, Eesti Nuku- ja Noorsooteater. SUUR TÄNU!
VAHEAEG
Kõik on palutud kohvikusse
Kell 15.30 jätkub aktus kontserdiga eesti muusika kullafondist “EESTI AEG”.
Esineb TOBIASE KEELPILLIKVARTETT (u 40 minutit)
Maano Männi, viiul
Terje Raidmets, viiul
Toomas Nestor, vioola
Aare Tammesalu, tšello
Kava
Rudolf Tobias
Keelpillikvartett nr. 2 c-moll / 1902
Allegro moderato e maestoso
Skertso. Allegro vivace
“Nachtstück” / “Ööpala”
Allegro con brio
Ester Mägi (1922)
Keelpillikvartett nr. 2 ("Eleegiad") / 1965
Lento. Allegretto grazioso
Moderato. Allegro con brio
Allegretto
Poco adagio. Allegro agitato
Heino Eller (1887-1970)
Viis pala keelpillidele / 1953
Romanss
Tants
Tants
Hällilaul
Kodumaine viis
(seade keelpillikvartetile – A.Tammesalu)
---------
Rudolf Tobias (1873-1918) oli esimene professionaalse eriharidusega eesti
helilooja, kes pani aluse eesti instrumentaalmuusikale. Olles õppinud
Peterburi Konservatooriumis kuulsa vene helilooja prof. Nikolai
Rimski-Korsakovi juures 1893-1897 kirjutas ta mitmed esimesed eesti
instrumentaalmuusikalised helitööd.
II Keelpillikvartett c-moll on loodud Peterburis 1902.Teose käsikirjale on
autor esialgu märkinud ladinakeelse moto “In magnis et voluisse sat est”
(Suuri asju tahta - see rahuldab (lad.k.).
Kui Tobias asus 1904.a. elama Tartusse, siis lülitus ta aktiivselt linna
muusikaellu. Tema algatusel moodustati Tartu Reaalkooli õpilastest
“Esimene Eesti Keelpillikvartett”, kus mängisid kaasa sellised edaspidi
tuntuks saanud eesti muusikud nagu Heino Eller ja Juhan Simm. Kvarteti
esimene kontsert toimus Tartus äsjaavatud “Vanemuise” kontserdisaalis 22.
novembril 1906.a., kus esitati ka Finaal Rudolf Tobiase I
Keelpillikvartetist d-moll ja “Ööpala” II Keelpillikvartetist c-moll.
Kahjuks pole teada, kas helilooja eluajal mängiti ka tema II
Keelpillikvartetti terviklikul kujul. Seetõttu on põhjust arvata, et see
kanti esmakordselt tervikuna ette alles Eesti Akadeemilise Helikunsti
Seltsi poolt korraldatud Tobiase 20-surmaaastapäevale pühendatud
kontserdil Tallinna Konservatooriumi saalis 9. detsembril 1938.a., kus
selle esitasid Rudolf Palm (1.viiul), Herbert Laan (2.viiul), Rostislav
Merkulov (vioola), August Karjus (tšello).
II Keelpillikvartett on neljaosaline. Avaosa Allegro moderato e maestoso
algab rütmiliselt erksa peateemaga, milles on tunda beethovenlikku
dramatismi. Sellele järgneb laulva iseloomuga lüuriline kõrvalteema, mida
helilooja kasutas hiljem tänu selle veidi ilutsevale karakterile oma
tundelises koorilaulus “Murtud roos”. Skertso Allegro vivace paelub oma
hoogsa liikumisega.
3. osa “Ööpala” (originaalis “Nachtstück”) on üks lüürilisemaid ja
helgemaid lehekülgi kogu Tobiase loomingus. See äratab tähelepanu oma
äärmiselt tundelise ja romantilise muusikalise kujundlikkusega, mis
omandab tänu keelpillide sordiinidele salapärase ja sumeda kõla,
kujutades pehme suvise öö meeleolu. Ilmselt on Tobias selle kirjutamisel
meenutanud unustamatuid õhtuid oma vanematekodus Kullamaal, kus ta sageli
armastas ööseti verandal istuda ja kuulata öiseid hääli. Finaal Allegro
con brio on taas hoogne ja lõpeb pulbitsevast energiast kantud hoogsa
coda’ga, mis haarab oma väljendusliku jõu ja sugestiivsusega.
Rudolf Tobiase II Keelpillikvartetis ilmneb autori suurepärane
vormitunnetus ja muusikaliste mõtete selge arenguloogika. Kvartett toetub
selgelt klassikalisele aluspõhjale (Beethoven) ning selle näol on
tegemist väga õnnestunud kunstilise saavutusega, mis omab väljapaistvat
kohta Eesti muusikaloos.
Tekst - Vardo Rumessen
Millegipärast on maailmas naisheliloojaid mitme suurusjärgu võrra vähem
kui nende meeskolleege, enamuse Euroopa maade puhul ei tea nimetada
ühtegi. Eesti on siin erandolukorras - Miina Härmast alates pole eesti
helikunstnike read sugugi ühtlaselt maskuliinsed ning eriti tänasel
päeval, kus meie naisheliloojad köidavad ka rahvusvahelise muusikaüldsuse
tähelepanu, pole eesti feministidel põhjust muretsemiseks.
Loominguliste saavutuste kõrgustesse ei vii kunagi lai ja sirge
ühesuunaline kiirtee, tavaliselt on tee tippu üsnagi käänuline ja looklev
ning saab alguse lihtsatest asjadest, näiteks klaveri ostmisest. ESTER
MÄGI lapsepõlvekodus muretseti see küll vanemale õele (kellest muusikut
siiski ei saanud), kuid instrument oli nüüd majas olemas, huvi muusika
vastu perekonnas samuti. Nagu teada, läks vend Paul õppima laulmist ja
hakkas hiljem ooperilavastajaks. Ka koolis oli pinnas muusikaõpinguteks
soodus - üks Ester Mägi lauluõpetajaid oli helilooja Juhan Jürme.
Iseseisvad klaveriõpingud said süsteemse ilme alguses Karin Prii juures,
hiljem, juba konservatooriumi klaveriklassis Artur Lemba ja Anna Klasi
juhendamisel.
1946. aasta sügisel sooritas Ester Mägi sisseastumiseksami
kompositsiooniklassi, esitades kaks oma laulu Juhan Liivi ja Henrik
Visnapuu sõnadele. Dekaan Karl Leichteri suunamisel sai ta Mart Saare
õpilaseks. Seda peab Mägi ise väga õnnelikuks lahenduseks, õpetaja kui
rahvusliku muusika suurmeistri eeskuju oli neil aastatel otsustavaks
teguriks õpilase tulevasele loomingusuunale. Kõige konkreetsemalt avaldus
see Mägi pöördumises eesti rahvalaulude poole.
Konservatooriumipäevil alustas Ester Mägi oma fis-moll Klaverikontserdi
kirjutamist, mille I osa valmis diplomitööna 1951. Helilooja püstitas
selle kontserdiga eesmärgi luua suurteos täielikult eesti rahvaviiside
teemadel. Folkloorse materjali otsimine viis Mägi sügavale rahvamuusika
varamusse ning siitpeale on see protsess pidevalt jätkunud ja süvenenud.
Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetamise järel suundus Ester Mägi
Moskva konservatooriumi aspirantuuri, kus tema juhendajaks sai Vissarion
Shebalin. Neil aastatel (1951-53) lõpetas helilooja oma Klaverikontserdi
ning kantaadi "Kalevipoja teekond Soome". Loomingu varasemal perioodil,
mil ta kirjutas neile aastatele üldiselt omases romantilises ja
hästikõlavas laadis, tundub tema rahvaviisi-aineline muusika olevat
mitmeti sarnane Mart Saare ja Cyrillus Kreegi omale, käies aga siiski kohe
algusest peale iseseisvat rada.
Uut etappi Ester Mägi loomingus tähistab 1965. aastal loodud Teine
keelpillikvartett, alapealkirjaga "Eleegiad". Uus kõigepealt sisuliselt -
siin ei eraldata enam seniste mõistete järgi konsonantse ja dissonantse.
On vaid rohkem ja vähem pingestatud kooskõlad (umbes nii nagu Hindemithi
muusikateoreetilises käsitluses). 1968 valmib Ester Mägi üks
tähelepanuväärsemaid teoseid - kolmeosaline Sümfoonia. Siin on antud
rütmile suur, peaaegu esmajärguline osakaal. Teos on Neeme Järvi juhatusel
ka plaadistatud.
Koorimuusikat, millel on Mägi loomingus väga kaalukas osa, on helilooja
kirjutanud pidevalt juba konservatooriumipäevist saadik. Suurem osa
sellest tugineb rahvaviisilisele materjalile, paljudes lauludes on
kasutatud ka rahvaluulet.
Ester Mägi 1970. aastate kammermuusikas on üks enim tähelepanu äratanud
teoseid "Dialoogid" flöödile, klarnetile, tshellole ja klaverile (1976)
ning järgmisel kümnendil "Bukoolika" sümfooniaorkestrile (1983). Viimane
paistab siiani olevat helilooja populaarsemaid teoseid üldse.
Omaette tahk Ester Mägi biograafias on tema kauaaegne pedagoogitöö
konservatooriumis. Teoreetilistes ainetes said nii mõnedki tudengid "jalad
alla" just Mägi tundides (nende seas ka allakirjutanu).
Tekst - Igor Garšnek
HEINO ELLER on tänase eesti muusika üks teerajajatest, XX sajandi esimesel
poolel mõjuka Tartu muusikakoolkonna juhtfiguur. Tema loomingus sündis
klassikalis-romantilist traditsiooni, modernistlike väljendusvahendeid ja
rahvamuusika intonatsioone ühendav rahvuslik helikeel. Elleri “Kodumaine
viis” ja sümfooniline pilt “Koit” kõlavad sageli nii Eestis kui ka
välisriikides. Tema Viiulikontsert, keelpillikvartetid, viiulipalad
“Männid” ja “Avarused” ning klaveripalad “Liblikad” ning “Kellad” kuuluvad
õppe- ja kontserdikavade püsirepertuaari.
Eller oli esmajoones instrumentaalmuusika looja, ka tema vähesed
vokaalteosed on valminud instrumentaalpalade seadetena. Elleri loomingus
on esikohal umbes 40 orkestriteost ja üle 200 klaveriteose.
Orkestrimuusikas moodustavad eredaima osa looduspilte ja
ekspressionistlikke meeleolusid kajastavad väikevormid – sümfoonilised
pildid ja poeemid. Viiulimängu õppinud heliloojana on Eller kirjutanud ka
üle 30 viiuliteose, sealhulgas Eesti esimese viiulikontserdi (1937).
Elleri helikeele üldjoonteks on intiimne kammerlik väljenduslaad ja
detailirikas polüfooniline tekstuur. Tema muusikas sagedasti ilmnev
abstraktne programmilisus on sageli inspireeritud looduspiltidest ja
-meeleoludest.
Heino Eller alustas muusikuteed 12-aastaselt viiuliõpingutega. 1907.
aastal astus ta Peterburi konservatooriumi professor E. Krügeri
viiuliklassi, mis jäi lõpetamata käe ülemängimise tõttu. Aastail
1908–1911 õppis Eller Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid pöördus
siis tagasi kutsumuse juurde, asudes 1913. aastal õppima Peterburi
Konservatooriumi kompositsiooniklassi. Esimese Maailmasõja ajal teenis
Eller mõnda aega sõjaväeorkestris, lõpetades õpingud Peterburi
Konservatooriumis aastail 1919–1920 professorite Vassili Kalafati,
Maksimilian Steinbergi ja Mihhail Tšernovi õpilasena.
Aastail 1920–1940 töötas Eller Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateooria
ja kompositsiooni õppejõuna, pannes aluse XX sajandi esimesel poolel ja
hiljemgi eesti muusikas olulisele nn. Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid
Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive ja
muusikateadlane Karl Leichter. 1940. aastast kuni surmani oli Eller
kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis, kus tema paljude
õpilaste hulka kuulusid Villem Kapp, Kaljo Raid, Boris Kõrver, Anatoli
Garšnek, Leo Normet, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Rääts,
Heino Jürisalu, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera.
1940. aastal oli Heino Eller Eesti Nõukogude Heliloojate Liidu
organiseerimiskomitee esimees. Talle on omistatud Eesti NSV teenelise
kunstitegelase (1945), Eesti NSV rahvakunstniku (1957) ja NSV Liidu
rahvakunstniku (1967) aunimetused. Ta on pälvinud Nõukogude Eesti preemia
(1948, 1965) ja Lenini ordeni (1965).
Elleri teoseid on välja andnud kirjastus Edition 49 ja salvestanud
plaadifirmad Antes, Finlandia Records, ECM, Warner Classics ning Eesti
Raadio.
1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu muusikakool, endine Tartu
Kõrgem Muusikakool, kus helilooja töötas kompositsiooniprofessorina
aastail 1920–1940.
Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum helilooja
loomingulise pärandi uurimise ja tutvustamise eest välja Heino Elleri
nimelist muusikapreemiat.
Tekst - Eesti Muusika Infokeskus
TOBIASE KEELPILLIKVARTETT on loodud 2000. aastal ning kvarteti nimi on
austusavaldus heliloojale Rudolf Tobiasele – eesti keelpillikvarteti žanri
rajajale. Kvartett annab keskmiselt 20 kontserti aastas, esinedes
mainekatel festivalidel ja kontserdisarjades, aga ka väiksemates saalides
ja kirikutes üle Eesti. Lisaks kontsertidele kodumaal on esinetud ka
Kreekas, Küprosel, Lätis, Rootsis, Saksamaal, Soomes ja Venemaal. Ansambel
on teinud koostööd mitmete väljapaistvate artistidega - Dionysis
Gramennos, Anu Lamp, Peep Lassmann, Annely Peebo, Siim Poll, Irina
Zahharenkova, Toomas Vavilov, Villu Veski jt.
2003. aastal salvestati koostöös Estonian Record Productions` iga oma
esimene CD firmale Erdenklang (Saksamaa). Tobiase Keelpillikvartett on
salvestanud Eesti Raadiole Lepo Sumera, Veljo Tormise, Tõnis Kaumanni,
Jaan Räätsa, Heimar Ilvese jt muusikat. Kvartetile on loonud uusi teoseid
Tõnu Kõrvits, Andres Uibo ja Robert Jürjendal. Kvarteti repertuaari
kuuluvad maailma kammermuusikaliteratuuri tähtteosed ning oluline osa on
ka eesti muusikal.
“Tobiase keelpillikvarteti esituses oli kõike, mis heale kammeransamblile
kohane: eelkõige romantilist, kvaliteetset kõlajõudu ja hästi fileeritut
pianot. Sõnaga, esitus õnnestus nii üksikasjades kui ka tervikuna.”
Toomas Velmet, "Sirp"
Aktuse korraldavad VHK ja MTÜ Miikaeli Ühendus
Tobiase keelpillikvarteti kontserti toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja EestiKultuurkapital