Isiklikud vahendid
Oled siin: Algus Muusikamaja Eesti Vabariigi aastapäeva aktus toimus reedel, 18. veebruaril kell 14.00 Metodisti kirikus

Eesti Vabariigi aastapäeva aktus toimus reedel, 18. veebruaril kell 14.00 Metodisti kirikus

Peaproovid: buss esinejatele väljub 12.30 , proovid alates 13.00.

13.30 väljub õpilastele tellitud buss Mere puiesteelt.

Õpilastel palutakse aktusele tulla pidulikus koolivormis või rahvariietes.

 

AKTUSE KAVA

 

Fr. Pacius “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”

  • Aktuse avab Urmo Uiboleht
  • Iseseisvusmanifesti ettelugemine, esitavad Johanna Aus ja Joonas Mattias Sarapuu (X teatriklass, juhendaja Tõnis Rätsep)
Enn Võrk “Eesti Lipp”
  • Pidupäeva kõne  LAGLE PAREKILT

Kadri Hunt “Lauljaks loodud”, esitab Püha Miikaeli Poistekoor, dirigent Kadri Hunt

  • A.H. Tammsaare “ Truudus”, esitab Priit Põldma (X teatriklass, juhendaja Tõnis Rätsep)
René Eespere “Kodu on püha”, esitavad Vanalinna Muusikamaja mudilaskoor ja

Vanalinna Muusikamaja Tütarlastekoori ettevalmistuskoor (I-III klass), dirigent Kaiu Põld

  • VHK omaloomingukonkursi auhindade kätteandmine (kirjandus)

Rein Rannap “Maateadus”, esitavad Püha Miikaeli Poistekoor ja ettevalmistuskoor, dirigent Jana Perens

  • VHK omaloomingukonkursi auhindade kätteandmine (kunst ja käsitöö) 

Tõnis Mägi “Ilus oled  isamaa”, esitab Gümnaasiumi Kammerkoor, dirigent Pille Raitmaa

  • VHK omaloomingukonkursi auhindade kätteandmine (muusika)

Ülo Vinter “Laul Põhjamaast”, esitavad VHK ühendkoorid, dirigent Imbi Laas

Juhan Aavik “Hoia Jumal Eestit”, kontsertmeister Andres Lemba

 

Omaloomingukonkurssi  toetavad auhindadega: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Kontsert, Tallinna Filharmoonia, Tallinna Linnateater, Rahvusooper Estonia, Vanemuine, VAT Teater, Eesti Nuku- ja Noorsooteater. SUUR TÄNU!

 

VAHEAEG

Kõik on palutud kohvikusse

 

Kell 15.30 jätkub aktus kontserdiga eesti muusika kullafondist “EESTI AEG”.

Esineb TOBIASE KEELPILLIKVARTETT (u 40 minutit)

 

Maano Männi, viiul

Terje Raidmets, viiul

Toomas Nestor, vioola

Aare Tammesalu, tšello

 

Kava

Rudolf Tobias

Keelpillikvartett nr. 2 c-moll / 1902

Allegro moderato e maestoso

Skertso. Allegro vivace

“Nachtstück” / “Ööpala”

Allegro con brio

Ester Mägi (1922)

Keelpillikvartett nr. 2 ("Eleegiad") / 1965

Lento. Allegretto grazioso

Moderato. Allegro con brio

Allegretto

Poco adagio. Allegro agitato

Heino Eller (1887-1970) 

Viis pala keelpillidele / 1953

Romanss

Tants

Tants

Hällilaul

Kodumaine viis

(seade keelpillikvartetile – A.Tammesalu)

 

 ---------

Rudolf Tobias (1873-1918) oli esimene professionaalse eriharidusega eesti

helilooja, kes pani aluse eesti instrumentaalmuusikale. Olles õppinud

Peterburi Konservatooriumis kuulsa vene helilooja prof. Nikolai

Rimski-Korsakovi juures 1893-1897 kirjutas ta mitmed esimesed eesti

instrumentaalmuusikalised helitööd.

II Keelpillikvartett c-moll on loodud Peterburis 1902.Teose käsikirjale on

autor esialgu märkinud ladinakeelse moto “In magnis et voluisse sat est”

(Suuri asju tahta - see rahuldab (lad.k.).

 

Kui Tobias asus 1904.a. elama Tartusse, siis lülitus ta aktiivselt  linna

muusikaellu. Tema algatusel moodustati Tartu Reaalkooli õpilastest

“Esimene Eesti Keelpillikvartett”, kus mängisid kaasa sellised edaspidi

tuntuks saanud eesti muusikud nagu Heino Eller ja Juhan Simm. Kvarteti

esimene kontsert toimus Tartus äsjaavatud “Vanemuise” kontserdisaalis 22.

novembril 1906.a., kus esitati ka Finaal Rudolf Tobiase I

Keelpillikvartetist d-moll ja “Ööpala” II Keelpillikvartetist c-moll.

 

Kahjuks pole teada, kas helilooja eluajal mängiti ka tema II

Keelpillikvartetti terviklikul kujul. Seetõttu on põhjust arvata, et see

kanti esmakordselt tervikuna ette alles Eesti Akadeemilise Helikunsti

Seltsi poolt korraldatud Tobiase 20-surmaaastapäevale pühendatud

kontserdil Tallinna Konservatooriumi saalis 9. detsembril 1938.a., kus

selle  esitasid Rudolf Palm (1.viiul), Herbert Laan (2.viiul), Rostislav

Merkulov (vioola), August Karjus (tšello).

 

II Keelpillikvartett on neljaosaline. Avaosa Allegro moderato e maestoso

algab rütmiliselt erksa peateemaga, milles on tunda beethovenlikku

dramatismi. Sellele järgneb laulva iseloomuga lüuriline kõrvalteema, mida

helilooja kasutas hiljem tänu selle veidi ilutsevale  karakterile oma

tundelises  koorilaulus “Murtud roos”. Skertso Allegro  vivace paelub oma

hoogsa liikumisega.

 

3. osa “Ööpala” (originaalis “Nachtstück”) on üks lüürilisemaid  ja

helgemaid lehekülgi kogu Tobiase  loomingus. See äratab tähelepanu oma

äärmiselt tundelise ja romantilise muusikalise  kujundlikkusega, mis

omandab tänu  keelpillide sordiinidele salapärase ja sumeda kõla,

kujutades pehme suvise öö meeleolu. Ilmselt on Tobias selle kirjutamisel

meenutanud  unustamatuid õhtuid oma vanematekodus Kullamaal, kus ta sageli

armastas ööseti verandal istuda ja kuulata öiseid hääli. Finaal Allegro

con brio on taas hoogne ja lõpeb pulbitsevast energiast kantud  hoogsa

coda’ga, mis haarab oma väljendusliku jõu ja sugestiivsusega.

 

Rudolf Tobiase II Keelpillikvartetis ilmneb autori suurepärane

vormitunnetus ja muusikaliste mõtete selge arenguloogika. Kvartett toetub

selgelt klassikalisele  aluspõhjale (Beethoven) ning selle näol on

tegemist väga õnnestunud kunstilise saavutusega, mis omab väljapaistvat

kohta Eesti muusikaloos.

  Tekst - Vardo Rumessen

 

Millegipärast on maailmas naisheliloojaid mitme suurusjärgu võrra vähem

kui nende meeskolleege, enamuse Euroopa maade puhul ei tea nimetada

ühtegi. Eesti on siin erandolukorras - Miina Härmast alates pole eesti

helikunstnike read sugugi ühtlaselt maskuliinsed ning eriti tänasel

päeval, kus meie naisheliloojad köidavad ka rahvusvahelise muusikaüldsuse

tähelepanu, pole eesti feministidel põhjust muretsemiseks.

 

Loominguliste saavutuste kõrgustesse ei vii kunagi lai ja sirge

ühesuunaline kiirtee, tavaliselt on tee tippu üsnagi käänuline ja looklev

ning saab alguse lihtsatest asjadest, näiteks klaveri ostmisest. ESTER

MÄGI lapsepõlvekodus muretseti see küll vanemale õele (kellest muusikut

siiski ei saanud), kuid instrument oli nüüd majas olemas, huvi muusika

vastu perekonnas samuti. Nagu teada, läks vend Paul õppima laulmist ja

hakkas hiljem ooperilavastajaks. Ka koolis oli pinnas muusikaõpinguteks

soodus - üks Ester Mägi lauluõpetajaid oli helilooja Juhan Jürme.

Iseseisvad klaveriõpingud said süsteemse ilme alguses Karin Prii juures,

hiljem, juba konservatooriumi klaveriklassis Artur Lemba ja Anna Klasi

juhendamisel.

 

1946. aasta sügisel sooritas Ester Mägi sisseastumiseksami

kompositsiooniklassi, esitades kaks oma laulu Juhan Liivi ja Henrik

Visnapuu sõnadele. Dekaan Karl Leichteri suunamisel sai ta Mart Saare

õpilaseks. Seda peab Mägi ise väga õnnelikuks lahenduseks, õpetaja kui

rahvusliku muusika suurmeistri eeskuju oli neil aastatel otsustavaks

teguriks õpilase tulevasele loomingusuunale. Kõige konkreetsemalt avaldus

see Mägi pöördumises eesti rahvalaulude poole.

 

Konservatooriumipäevil alustas Ester Mägi oma fis-moll Klaverikontserdi

kirjutamist, mille I osa valmis diplomitööna 1951. Helilooja püstitas

selle kontserdiga eesmärgi luua suurteos täielikult eesti rahvaviiside

teemadel. Folkloorse materjali otsimine viis Mägi sügavale rahvamuusika

varamusse ning siitpeale on see protsess pidevalt jätkunud ja süvenenud.

 

Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetamise järel suundus Ester Mägi

Moskva konservatooriumi aspirantuuri, kus tema juhendajaks sai Vissarion

Shebalin. Neil aastatel (1951-53) lõpetas helilooja oma Klaverikontserdi

ning kantaadi "Kalevipoja teekond Soome". Loomingu varasemal perioodil,

mil ta kirjutas neile aastatele üldiselt omases romantilises ja

hästikõlavas laadis, tundub tema rahvaviisi-aineline muusika olevat

mitmeti sarnane Mart Saare ja Cyrillus Kreegi omale, käies aga siiski kohe

algusest peale iseseisvat rada.

 

Uut etappi Ester Mägi loomingus tähistab 1965. aastal loodud Teine

keelpillikvartett, alapealkirjaga "Eleegiad". Uus kõigepealt sisuliselt -

siin ei eraldata enam seniste mõistete järgi konsonantse ja dissonantse.

On vaid rohkem ja vähem pingestatud kooskõlad (umbes nii nagu Hindemithi

muusikateoreetilises käsitluses). 1968 valmib Ester Mägi üks

tähelepanuväärsemaid teoseid - kolmeosaline Sümfoonia. Siin on antud

rütmile suur, peaaegu esmajärguline osakaal. Teos on Neeme Järvi juhatusel

ka plaadistatud.

 

Koorimuusikat, millel on Mägi loomingus väga kaalukas osa, on helilooja

kirjutanud pidevalt juba konservatooriumipäevist saadik. Suurem osa

sellest tugineb rahvaviisilisele materjalile, paljudes lauludes on

kasutatud ka rahvaluulet.

 

Ester Mägi 1970. aastate kammermuusikas on üks enim tähelepanu äratanud

teoseid "Dialoogid" flöödile, klarnetile, tshellole ja klaverile (1976)

ning järgmisel kümnendil "Bukoolika" sümfooniaorkestrile (1983). Viimane

paistab siiani olevat helilooja populaarsemaid teoseid üldse.

 

Omaette tahk Ester Mägi biograafias on tema kauaaegne pedagoogitöö

konservatooriumis. Teoreetilistes ainetes said nii mõnedki tudengid "jalad

alla" just Mägi tundides (nende seas ka allakirjutanu).

  Tekst - Igor Garšnek

 

HEINO ELLER on tänase eesti muusika üks teerajajatest, XX sajandi esimesel

poolel mõjuka Tartu muusikakoolkonna juhtfiguur. Tema loomingus sündis

klassikalis-romantilist traditsiooni, modernistlike väljendusvahendeid ja

rahvamuusika intonatsioone ühendav rahvuslik helikeel. Elleri “Kodumaine

viis” ja sümfooniline pilt “Koit” kõlavad sageli nii Eestis kui ka

välisriikides. Tema Viiulikontsert, keelpillikvartetid, viiulipalad

“Männid” ja “Avarused” ning klaveripalad “Liblikad” ning “Kellad” kuuluvad

õppe- ja kontserdikavade püsirepertuaari. 

 

Eller oli esmajoones instrumentaalmuusika looja, ka tema vähesed

vokaalteosed on valminud instrumentaalpalade seadetena. Elleri loomingus

on esikohal umbes 40 orkestriteost ja üle 200 klaveriteose.

Orkestrimuusikas moodustavad eredaima osa looduspilte ja

ekspressionistlikke meeleolusid kajastavad väikevormid – sümfoonilised

pildid ja poeemid. Viiulimängu õppinud heliloojana on Eller kirjutanud ka

üle 30 viiuliteose, sealhulgas Eesti esimese viiulikontserdi (1937).

Elleri helikeele üldjoonteks on intiimne kammerlik väljenduslaad ja

detailirikas polüfooniline tekstuur. Tema muusikas sagedasti ilmnev

abstraktne programmilisus on sageli inspireeritud looduspiltidest ja

-meeleoludest.

  

Heino Eller alustas muusikuteed 12-aastaselt viiuliõpingutega. 1907.

aastal astus ta Peterburi konservatooriumi professor E. Krügeri

viiuliklassi, mis jäi lõpetamata käe ülemängimise tõttu. Aastail 

1908–1911 õppis Eller Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid pöördus

siis tagasi kutsumuse juurde, asudes 1913. aastal  õppima Peterburi

Konservatooriumi kompositsiooniklassi. Esimese Maailmasõja ajal teenis

Eller mõnda aega sõjaväeorkestris, lõpetades õpingud Peterburi

Konservatooriumis aastail 1919–1920 professorite Vassili Kalafati,

Maksimilian Steinbergi ja Mihhail Tšernovi õpilasena.

 

Aastail 1920–1940 töötas Eller Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateooria

ja  kompositsiooni õppejõuna, pannes aluse XX sajandi esimesel poolel ja

hiljemgi eesti muusikas olulisele nn. Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid

Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive ja

muusikateadlane Karl Leichter. 1940. aastast kuni surmani oli Eller

kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis, kus tema paljude

õpilaste hulka kuulusid Villem Kapp, Kaljo Raid, Boris Kõrver, Anatoli

Garšnek, Leo Normet, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Rääts,

Heino Jürisalu, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera.

 

1940. aastal oli Heino Eller Eesti Nõukogude Heliloojate Liidu

organiseerimiskomitee esimees. Talle on omistatud Eesti NSV teenelise

kunstitegelase (1945), Eesti NSV rahvakunstniku (1957) ja NSV Liidu

rahvakunstniku (1967) aunimetused. Ta on pälvinud Nõukogude Eesti preemia

(1948, 1965) ja Lenini ordeni (1965).

Elleri teoseid on välja andnud kirjastus Edition 49 ja salvestanud

plaadifirmad Antes, Finlandia Records, ECM, Warner Classics ning Eesti

Raadio.

1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu muusikakool, endine Tartu

Kõrgem Muusikakool, kus helilooja töötas kompositsiooniprofessorina

aastail 1920–1940.

Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum helilooja

loomingulise pärandi uurimise ja tutvustamise eest välja Heino Elleri

nimelist muusikapreemiat.

   Tekst - Eesti Muusika Infokeskus

 

 

TOBIASE KEELPILLIKVARTETT on loodud 2000. aastal ning kvarteti nimi on

austusavaldus heliloojale Rudolf Tobiasele – eesti keelpillikvarteti žanri

rajajale. Kvartett annab keskmiselt 20 kontserti aastas, esinedes

mainekatel festivalidel ja kontserdisarjades, aga ka väiksemates saalides

ja kirikutes üle Eesti. Lisaks kontsertidele kodumaal on esinetud ka

Kreekas, Küprosel, Lätis, Rootsis, Saksamaal, Soomes ja Venemaal. Ansambel

on teinud koostööd mitmete väljapaistvate artistidega - Dionysis

Gramennos, Anu Lamp, Peep Lassmann, Annely Peebo, Siim Poll, Irina

Zahharenkova, Toomas Vavilov, Villu Veski jt.

2003. aastal salvestati koostöös Estonian Record Productions` iga oma

esimene CD firmale Erdenklang (Saksamaa). Tobiase Keelpillikvartett on

salvestanud Eesti Raadiole Lepo Sumera, Veljo Tormise, Tõnis Kaumanni,

Jaan Räätsa, Heimar Ilvese jt muusikat. Kvartetile on loonud uusi teoseid

Tõnu Kõrvits, Andres Uibo ja Robert Jürjendal. Kvarteti repertuaari

kuuluvad maailma kammermuusikaliteratuuri tähtteosed ning oluline osa on

ka eesti muusikal.

      “Tobiase keelpillikvarteti esituses oli kõike, mis heale kammeransamblile

kohane: eelkõige romantilist, kvaliteetset kõlajõudu ja hästi fileeritut

pianot. Sõnaga, esitus õnnestus nii üksikasjades kui ka tervikuna.”

Toomas Velmet, "Sirp"

 

Aktuse korraldavad VHK ja MTÜ Miikaeli Ühendus

Tobiase keelpillikvarteti kontserti toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti

Kultuurkapital

 

 

 

 

Tegevused dokumentidega