Kaminamuusika KUUST JA MUUST 4. märtsil kell 17:00 Vanalinna Muusikamajas
Muidugi on kuud kõige parem kõnetada lauldes. Kuust ja muust laulavad, mängivad kandleid ja räägivad Marju Riisikamp, Ruth Parman Tuule Kann, Laura Lehto Kuukene, kullakene, Armas aotähekene, Võta minno hindäle – Saas mu kihä kindmäs, Jahumatt jaksas!
Kuus viiepäevast kuunädalat lõid hea võimaluse oma tegemisi korrastada ja viia kooskõlla kuu muutumisega. Samuti oli oluline hoida kuuga lähedast ja tundeküllast sidet. Meie esivanemad kasutasid selleks kõnetamise toimet. Tere! sobis öelda igaühele: vastutulevatele inimestele, kuid sama hästi ka metsale, saunale, puudele, merele, päikesele ja kuule. Teekäijat, kes ei taibanud tere öelda, peeti mühakaks. Viisakas ja tark inimene kõneles kõige ja kõigiga enda ümber, ka omaenda kehaga. Ja kõik, keda kõnetati, vastasid lahkelt. Käed hakkasid kiiremini tööle ja jalad kiiremini liikuma, kui neilt seda paluti. Isegi suu ja keel hakkasid paremini laulma, nagu teame laulust „Laula, laula, suukene!“. Samamoodi tuli õhtutaevasse ilmunud esimesele kuusirbile öelda tere ning soovida midagi nii kuule kui ka endale. Üsnagi üldlevinud oli kuu tervitamine sõnadega: „Tere, tere, noorkuu, sina vanaks, mina nooreks!“ Kuult võis paluda endale tervist, jõudu, jõukust, isegi raha ja kõike, mille kasvamist sooviti.
Veelgi tõhusam kui lihtsalt kõnetamine on lauluga kõnetamine. Teed käies lauldi kõigest ja kõigile, kes või mis silma puutus või meelde tuli. See sidus teekäija paremini käesoleva hetkega, andis jõudu ja aitas kiiremini pärale jõuda. Sageli öeldakse teekäigulaulus, et tee, väljad ja metsapuudki laidavad neid teekäijaid, kes ei viitsi teele ja vastutulijaile laulda. Siis tundub teekäimine nüri ja tuim, kuid kui teekäiku rikastada regilauluga, möödub aeg nagu lennates.
